· Inter biheiviorism: Kantori rajatud; rõhk inim käitumisel Biheiviorism on psühholoogia filosoofia mis põhineb väitel, et kõike, mida organismid teevad, kaasaarvatud mõtlemine ja tundmine, saab ja peabki võtma kui käitumist. Psühholoogia õpetus väidab, et selliseid käitumis saab kirjeldada teaduslikult, ilma mõistusele, sisemisele psühholoogiale ja teoreetilistele konstruktsioonidele tuginematta. 19. sajandil konkureeris bihevioristide õpetus psühhoanalüütilise ja Gestalti liikumisega. Biheivioristid: · A.Bandura · E.R.Guthrie · R.J.Herrnstein · C.L.Hull · I.Pavlov · B.F.Skinner · E.L.Thorndike · E.L.Tolman · J.Watson Biheiviorismi rajajaks on : John B. Watson(9.01 1878-25.09 1958) -oli USA psühholoog. 1913 kirjutas artikli "Psühholoogia nagu biheiviorist seda näeb", lühendatult "Biheiviorismi manifest", kus tõi välja tähtsaimad punktid oma uuest psühholoogia filosoofiast-biheiviorism
hirmutavad, neid ei lubata endale ja ei lähe sellesse protsessi sisse. Emotsioonidega tegelemine toob aga suuri muudatusi inimeses endas. Tänu tugevatele emotsioonidele ja nende teadvustamisele, võidakse saavutada kiireid muudatusi. On vaja, et terapeut oleks kogenud ja pikajalise praktikaga. Grupis hea, sest inimestele kasulik näha teiste tugevaid emotsioone. On nn lõpetamata asjad, mis seovad energiat, ei lase tekkida gestalti-tervikut ja seda minna lasta. Tihtipeale on lõpetamata asjad seotud asjadega nagu nt lähedaste kaotus- emotsioonid, mida pole võimalik tagasi saada. Osasid on võimalik saada, nt tööalane konflikt. Taastada jutt. Aga on võimalik teha jutuajamine ära kujuteldavalt. Nt kuumas toolis pannakse inimesele ette teine tühi tool ja palutakse selle kujuteldava isikuga teha dialoogi. Et „Mida sa tahaksid talle öelda?“ Palutakse ka rolli vahetada- olla teine inimene. Inimene peab nö
Vastandasid end teistega, kritiseerisid struktualiste. Väitsid, et element on tühine, ilma et ta oleks koondatud terviklikuks heaks struktuuriks. Psüühilistele nähtustele (taju, probleemi lahendamine) on loomuldasa omane terviklikkus, struktureeritus, milles selle terviku elemendid on allutatud tervikule ja ilma selleta ei oma olulist sisu. Formuleerisid terve rea katseandmetest lähtuvaid tunnetuse elementide organisatsiooni printsiipe ('hea' gestalti tunnused, figuuri ja fooni eristamise seaduspärasused). Staatilised pildid, mitte liikumine. Liikumise illusioon, struktuurne koherentsus piltides- film!moodustavad osakesed, elemendid on sekundaarsed. Köhler algatas suuna. Humanistlik psühholoogia (Rogers, Maslow) Psüühika ja käitumise eksperimentaalse uurimise asemel peavad psühholoogid keskenduma inimese mõistmisele ja tema abistamisele, et iga indiviid saaks parimal võimalikul moel realiseerida temas peituva