1 Eesti Ilmasõjas Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Sõjategevus: Ida- Preisimaa operatsioon 1914, Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Vene sõjaplaanides oli Baltimaadel eriti tähtis koht Petrogradi kaitse seisukohalt. Esimese maailmasõja eel rajati Eestisse rohkesti militaarobjekte: Vene Balti laevastiku sadam ja sõjalaevatehased Tallinnas, suurejooneline
Galeofoobia- hirm kasside ees. (ka felinofoobia, etc) Gallofoobia, galiofoobia- hirm prantslaste vi kige prantsusprase ees. (ka frankofoobia) Gamofoobia- hirm abielluda. Gatofoobia- hirm kasside ees. (ka felinofoobia, etc) Gefdrofoobia , gefrofoobia, gefsrofoobia- hirm sildade letamise ees. Geliofoobia-hirm naeru vi naermise ees. Geniofoobia- hirm lugade ees. Genofoobia- hirm seksi ees. (vt eroto-, koitofoobia) Genufoobia- hirm plvede ees. Geraskofoobia- hirm vananemise ees. (vt gerontofoobia) Germanofoobia- hirm sakslaste ja kige saksaprase ees. (teutofoobia) Gerontofoobia- hirm vanurite vi vananemise ees. (vt geraskofoobia) Geumafoobia, geumofoobia- hirm (tundmatu) maitse ees. (vt atserofoobia) Glossofoobia- hirm avaliku snavtu vi selle katse ees. Gnosiofoobia- hirm teadmiste ees (ka epistemofoobia, vt sofo-, didaskaleinofoobia) Grafofoobia- hirm (ksitsi)kirjutamise ees. Gmnofoobia- hirm alastioleku ees. (ka nudofoobia, etc) Gnefoobia, gnofoobia- hirm naiste ees
(valgepiletimehed). 5) 1916. aasta jaanuaris, veebruaris, märtsis, augustis ja oktoobris korraldati maakaitseväelaste mobilisatsioon ning mais viidi läbi ennetähtaegne noorsõdurite võtmine. 6) 1917. aasta veebruaris võeti tegevteenistusse veel kord ennetähtaegselt noorsõdureid. Inimkaotused: Pole teada kui palju neist sõjas hukka said ~ 10 000 meest pakutakse. Langeti lahingutes, haiguste tõttu ja õnnetuste tõttu. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus: Patriotismipuhang: Sõjapuhkemisega kaasnes lühiajaline vaimustus. Patriotism ja lootus, et sõda ei kesta kaua. Arvati, et sõda ei saanud kesta kauem kui paar kuud. Samasugused meeleolud olid Eestis. Kardeti samuti vene sovenistliku liikumist, kuid elati venelastega juba 200 aastat ning arvati, et saavad hakkama uue venestamisega. Ilmasõda muudab senist maailmakorda demokraatlikumaks, inimlikumaks. Sõjalõppedes kasvavad väike rahvuse õigused. 1914
Ruhnut, hiljem ka veel tõsisemalt Paldiskit. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Oli korraline värbamine, kutsuti teenistusse nimekirjade alusel, ei vabastatud sõjaväeteenistusest, võeti ka ennetähtaegselt. 1914 võeti 7% meeselanikkonnast, u 100 000. Hukkus 10 000. Suurenes ka Eesti ohvitseride hulk. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Kui oli valida kahe halva vahel, siis toetati pigem Venemaad, sest saksastamist ei tahtnud mitte keegi. 1915 võttis Jüri Vilms üles küsimuse poliitilise rahvusautonoomia suhtes. Ernits leidis et tuleb olla ühel meelel kõigi rahvustega, kes vabaduse ja inimlikuse nimel võitlevad. Sotsialistid ja nooreestlased pidasid vajalikuks väikerahvaste osalemist Venemaa poliitikas. Venelased sai aga aru, et neid ei toetatud mitte lojaalsusest VEnemaa vastu vaid lihtsalt
annaabi.ee 
