Bussineq ülesande lahendamisel ja teisenduste ole põhjustatud pinnase mahu vähenemisest, vaid kõvas, riketeta kaljupinnases ilma eriliste tegemisel saame ühtlaselt jaotatud koormusega ainult nihkedeformatsioonist ja toimub nõueteta veetiheduse suhtes. Kategooria 3 eriti ristkülikulise pinna keskpunkti vajumi samaaegselt koormuse suurenemisega keerukad või rasketes geotehnilistes tingimustes B vundamendi laius, vundamendile; - filtratsioonkonsolideerumisest ehitised - risk inimestele ja varale on tavatult p pinge talla all põhjustatud vajum s1, mis toimub teatava aja suur, - erakordsed ja väga suured ehitised väga
valmistamisel . kui ka ehitusplatsil; - ehitustöid teevad vajalikke oskusi ja kogemusi omavad isikud vastavate standardite ja . tehniliste tingimuste kohaselt; - kasutatavad materjalid ja tooted vastavad EPN 7 nõuetele või vastavatele tehnilistele . . tingimustele ja standarditele; - ehitist hooldatakse vajalikul tasemel; - ehitist kasutatakse sihipäraselt. 1.2. KASUTATAVAD JA TÄHISED Geotehnilistes arvutustes on soovitatav kasutada järgmisi ühikuid: Geotehnilistes arvutustes kasutatavad põhilised tähised. Osa tähiseid määratletakse nende kasutamiskohas. 2. GEOTEHNILISED ALUSANDMED (PINNASE OMADUSED) 2.1. PINNASE KOOSTIS, STRUKTUUR, PINNASEVESI Pinnase koostis. Pinnas kujutab endast poorset purdmaterjali, mis koosneb pinnase skeletti
Näiteks lause "väga tiheda turba mahumass on väiksem koheva liiva mahumassist" annab mõtte edasi selgemalt, kui lause "väga tiheda turba tihedus on väiksem koheva liiva tihedusest". Mahumass on pinnase mass mahuühikus, seega + = mt mw kg/ m3 (t/ m3) (2.6) Vt + Vp 20 Kuna mahumass on geotehnilistes arvutustes kasutatav suurus, tuleb ta määrata võimalikult täpselt. Loodusliku pinnase mahumass määratakse enamasti lõikerõnga meetodil. Selleks surutakse lõikerõngas, milleks on lahtiste otstega silinder, üleni pinnasesse. Pinnase tihenemise vältimiseks ei tohi, eriti liiva puhul, lõikerõnga süvistamiseks kasutada lööke ega vibreerimist. Enne rõnga väljavõtmist toestatakse selles asuv pinnas altpoolt plaadiga. Seejärel tasandatakse ülemine pind sirge servaga
1. geotehnilise kategooria alla kuuluvad lihtsaimad ehitised, mille puhul põhinõuete täitmine on võimalik kogemuse ja kvalitatiivsete geotehniliste uuringute alusel ja mille puhul oht inimelule ja varale on tühiselt väike. Ehitusgeoloogilised tingimused peavad olema lihtsad, nii et neid saab selgitada võrreldava kogemuse teel. Võrreldav kogemus on defineeritav kui dokumenteeritud informatsioon teatud ehitise käitumise kohta, mida kasutatakse samalaadse ja samasugustes geotehnilistes tingimustes asuva ehitise projekteerimiseks. Ehitis ei tohiks ulatuda allapoole pinnasevee taset või saab kogemuse alusel rajada allapoole veetaset ilma erivõtteid rakendamata. 1. kategooriasse kuuluvad näiteks: - lihtsad tavalistele madal- või vaivundamentidele rajatud 1-2 korruselised ehitised koormusega postilt kuni 250 kN ja seinalt 100 kN/m; - tugiseinad ja kaevikute tugistused maapinna kõrguste vahe puhul alla 2 m;
Näiteks lause "väga tiheda turba mahumass on väiksem koheva liiva mahumassist" annab mõtte edasi selgemalt, kui lause "väga tiheda turba tihedus on väiksem koheva liiva tihedusest". Mahumass on pinnase mass mahuühikus, seega + = mt mw kg/ m 3 (t/ m 3) (2.6) Vt+ Vp Kuna mahumass on geotehnilistes arvutustes kasutatav suurus, tuleb ta määrata võimalikult täpselt. Loodusliku pinnase mahumass määratakse enamasti lõikerõnga meetodil. Selleks surutakse lõikerõngas, milleks on lahtiste otstega silinder, üleni pinnasesse. Pinnase tihenemise vältimiseks ei tohi, eriti liiva puhul, lõikerõnga süvistamiseks kasutada lööke ega vibreerimist. Enne rõnga väljavõtmist toestatakse selles asuv pinnas altpoolt plaadiga. Seejärel tasandatakse ülemine pind sirge servaga noaga ning