Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"geotehnilisel" - 5 õppematerjali

Geotehnika kordamisküsimused
47
docx

Geotehnika kordamisküsimused

Nende projekteerimiseks on vajalikud täiendavad meetodid ja reeglid, mida Eurokoodeks ei käsitle käesolevate standardiga. Näiteks on: ­ väga suured ja ebaharilikud ehitised ja rajatised, ­ ehitised, millega kaasneb ebanormaalselt suur risk, ­ erakordselt keerulised pinnaseolud, ­ erakordselt suured koormused, ­ ehitised ebastabiilsetel aladel ehitised. 26. Geotehnilise projekterrimise piirseisundid Sarnaselt kõigi ehituskonstruktsioonide projekteerimisega lähtutakse ka geotehnilisel projekteerimise piirseisunditest. Kaks piirseisundit, millest peab lähtuma projekteerimisel on: kandepiirseisund (ultimate limit state) ja kasutuspiirseisund (serviceability limit state). Iga võimaliku arvutusolukorra kohta peab olema tagatud, et piirseisundit ei ületata. Skemaatiliselt võib kandepiirseisundi kontrolli kujutada joonisel 3.1 toodud diagrammiga. 27

Geograafia → Geodeesia
66 allalaadimist
Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused
86
pdf

Ehituskonstruktsioonise projekteerimise alused

2,0 ap Lektor: prof. K. Loorits Kestus: 8 õppenädalat Lõpeb arvestusega 1999/2000 kevadsemester Projekteerimise alused 2 PROJEKTEERIMISE ALUSED Eesti ehituskonstruktsioonide projekteerimisnormid (EPN) Üldist (1) Eesti projekteerimisnormid koosnevad reast juhendeist, mida kasutatakse: a) ehituskonstruktsioonide, ehitiste ja ehitustööde ehituslikul ja geotehnilisel projekteerimisel; b) ehituskonstruktsioonide valmistamisel; c) ehitustööde teostamisel ja järelvalvel. (2) Eesti projekteerimisnormide eesmärgiks on: a) tagada ehituskonstruktsioonide ja ehitutsööde kvaliteedi vastavus Euroopa standardite ja ehitustoodete direktiivi olulisemate nõuetega; b) olla aluseks ehitiste ja ehitustoodete tehnilisele spetsifitseerimisele lähtudes Euroopas aksepteeritud kvaliteedi tasemest.

Ehitus → Ehituskonstruktsioonide...
424 allalaadimist
Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi
46
pdf

Pinnasemehaanika - Pinnas ja vesi

Vees lahustunud gaase võib eraldada ka vakumeerimisega. Viimane moodus on ainuvõimalik, kui vees lahustuvate pinnaseosakeste puhul kasutatakse muud vedelikku näiteks petrooleumi. 2.11.3 Veesisaldus e. niiskus w Pinnase veesisaldusest sõltuvad otseselt savipinnase mehaanilised omadused. Samaaegselt on ta üks lihtsamini määratav pinnase omadus. Seepärast tehakse veesisalduse määranguid geotehnilisel uurimisel võimalikult suurel hulgal. Veesisalduse (mõnikord nimetatakse vene keele terminoloogia mõjul ka niiskuseks) mõistet kasutatakse paljudel erialadel, kuid selle tähendus võib olla erinev. Geotehnikas mõistetakse veesisaldusena alati vee ja pinnaseosakeste massi suhet. Joonisel 2.13 toodud tähistuste kaudu on veesisaldus järelikult w = mw (2.9) mt

Mehaanika → Pinnasemehaanika
121 allalaadimist
Haljasalade kasvupinnased ja multsid
226
pdf

Haljasalade kasvupinnased ja multsid

mineraalse materjali erinevad läbimõõduklassid oma spetsiifilisi nimetusi. Erinevate valdkondade praktikud tuginevad pinnaste liigitamisel üksteisest mõnevõrra erinevatele normdokumentidele, mistõttu võib esineda erinevusi ka pinnasefraktsioonide ehk läbimõõduvahemike nimetustes. Ka erinevate maade koolkonnad on välja töötanud üksteisest mõnevõrra erinevaid klassifikatsioone. Põllumajanduses kasutatakse mulla mehhaanilise koostise kohta üldnimetust lõimis, geotehnilisel projekteerimisel ja ehituses valdavalt nimetust granulomeetriline ehk teraline koostis; mõnikord aga kasutatakse ka selles valdkonnas terminit lõimis. Tabelis 1 esitatakse erinevaid pinnaseid moodustavate lõimiste klassifikatsioon, mille aluseks on pinnaseosakeste suurus. Sama läbimõõduvahemike jaotust kasutatakse ka paljudes Euroopa Liidu maades ning samale klassifikatsioonile tuginetakse ka õppematerjali sisupunktides 5, 6 ja 7 ning kasvupinnaste koostisi

Põllumajandus → Aiandus
35 allalaadimist
PM Loengud
151
pdf

PM Loengud

temperatuuril (20° C). Vees lahustunud gaase võib eraldada ka vakumeerimisega. Viimane moodus on ainuvõimalik, kui vees lahustuvate pinnaseosakeste puhul kasutatakse muud vedelikku näiteks petrooleumi. 2.11.3 Veesisaldus e. niiskus w Pinnase veesisaldusest sõltuvad otseselt savipinnase mehaanilised omadused. Samaaegselt on ta üks lihtsamini määratav pinnase omadus. Seepärast tehakse veesisalduse määranguid geotehnilisel uurimisel võimalikult suurel hulgal. Veesisalduse (mõnikord nimetatakse vene keele terminoloogia mõjul ka niiskuseks) mõistet kasutatakse paljudel erialadel, kuid selle tähendus võib olla erinev. Geotehnikas mõistetakse veesisaldusena alati vee ja pinnaseosakeste massi suhet. Joonisel 2.13 toodud tähistuste kaudu on veesisaldus järelikult w = mw (2.9)

Mehaanika → Pinnasemehaanika, geotehnika
218 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun