LAAMTEKTOONIKA Mis on laam? · Laam, laama, laama - käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrg-mäestike all). 7 suurt ja 20 väikest laama 1. Euraasia laam 2. Aafrika laam 3. Lõuna-Ameerika laam 4. Põhja-Ameerika laam 5. Vaikse ookeani laam 6. Austraalia 7. Nazca 8. India LAAMAD
Laamtektoonika Koostaja Kene Kõiv Elva Gümnaasium Mis on laam? · Laam, laama, laama käändub nagu sõna õrn; tähendab suur, lai tükk või lahkam; avar pind või väli (ÕS 1999) · Laamad ehk plaatjad plokid on suurimad geostruktuursed ühikud, mille läbimõõt ulatub rõhtsuunas tuhandete km, püstsuunas mõnekümnest km (ookeani põhjas) mõnesaja km (mandrite keskosas ja kõrgmäestike all). Laamtektoonika ehk laamade liikumine · mandrite triivimise hüpoteesi esitas saksa loodusgeograaf Alfred Wegener 1915.aastal; http://www.gi.ee/geomoodulid/ · laamtektoonika seisukohtade järgi: laamad "ujuvad" ~ 100 km paksusel plastilisel vahevöö ülaosal;
maakoorekiht. Basaltne ookeaniline maakoor on pidevas ringkäigus, tekib laamade tõukeservadel magma tardumisel ja sulades põrkeserval taas magmaks. Mandrilises maakoores on basaldikiht graniidikihi alla, seda tekib juurde ookeanisüvikute vööndis. Kõige paksem on maakoor kõrgete mäestike all, nagu Himaalaja ja Andid. Ülesanne: tee skeem litosfääri ehituse kohta (graniidikiht, basaldikiht, settekivimid, astenosfäär, vahevöö astenosfääri peal paiknev stabiilne kiht) Suurimad geostruktuursed ühikud on laamad e plaadid (laamtektoonika e plaattektoonika) Laamade liikumine (laamtektoonika mandrite triivimise teooria, 1912 Wegener) Ülesanne: koosta kokkuvõte laamtektoonikast. Laamade liikumine. (laam, laama, laama; käändub nagu sõna õrn; tähendab suur lai tükk v lahkam; avar pind v väli. Mandrid lasuvad litosfääri laamadel. ÕS 1999) · teineteisest eemaldumine ookeanide keskmäestikes (ookeaniline rift), laava tungib
tektooniline kate e. pealenihe 111. Vasaku ja paremakäeline nihkemurrang 112. Alang ja ülang. Rift Venituspinge väljas levivatest murrangutest tingitud deformatsioonilised struktuurid: · Alangud (graabenid), · Ülangud (horstid) ja nende kooslused: riftid (geomorfoloogiliselt pangasmäestikud). Alang (graaben, riftinõgu) ja ülang (horst, riftikerge) moodustavad koos rifti, mis tekib venituspingete väljas. 113. Kontinentide peamised geostruktuursed vööndid. Kraatonid ja orogeensed vööndid. Nende geostruktuurne korruselisus. 114. Kraatoni elemendid: kilp ja platvorm 115. Eesti geostruktuurne asend Balti kilbi. 8 õppematerjal slaid 44 116. Kivimite metamorfismi sisu struktuur-tekstuursed, mineraloogilised ja keemilised muutused tahkes faasis olevas kivimis. Maapõues toimuv mineraalide ümberkristalliseerumine uuteks mineraalideks nii, et makroskoopiliselt
annaabi.ee 
