Igal pühakul oli oma huvigrupp, näiteks Püha Jüri kaitses sõjamehi ja talupeogi, Püha Katariina noori tüdrukuid ja filosoofe ning Püha Olav reisivaid ja rändavaid kaupmehi. Kuna pühakuks saadi peale surma peetakse mälestuspäevaks nende surmapäeva. Pühakud on seotud ka Eestiga. Tuntuimad on Neitsi Maarja, Püha Jüri, Püha Katariina, Püha Nikolaus ja Püha Olev. Püha Jüri on rüütlite, sõjameeste ja talupoegade kaitsepühak. Teda tuntakse ka Georgiuse nime all. Ta on märter ja patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on legendi järgi kolm korda surmatud, lõigatud väikesteks tükkideks, maetud sügavale maa alla, kuid tõusnud jumala väe läbi tervena üles. Lisaks kõnelevad legendid vägede peatamistest, surnute elustamistest ja paljudest muudest imetegudest.
Näiteks 2001. aasta Värska jüripäeva kohta kirjutatakse: Värska asula on alguse saanud Petseri kloostri osakonnast - mungad elasid siin ja varustasid kloostrit kaupadega, mis saabusid siia laevadel, samuti marjade ja seentega, mida kohalikes metsades leidus rohkesti. Alates 1759. a asutati abikloostri asemele kogudus kohalike eestlaste (setude) jaoks, ehitati esimene puust kirik ja määrati ka eesti preester. Sajandeid on Värskas peetud kohaliku pühaku püha Jüri (Suurkannataja Georgiuse) mälestuspäeva 6. mail (23.aprillil) vana kalendri järgi. Alates 1922. a on sellel päeval regulaarselt kogudust külastanud ka piiskop. Püha Jüri Märter ja Inglismaa patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal, on tunnustatud ida- ja läänekiriku poolt. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on
Jeesuslapsega esimest korda kirikusse läks, 2. veebr.) võtsid tasapisi üle kujutluse taliharjast talve keskpaigast. Neitsi Maarjale pühendatud paastumaarjapäev (25. märts) sidus enda külge palju kevade saabumisega seotud endeid. Külvipüha juurde kuulunud kanamunad said uue tähenduse ja kinnistusid lihavõtte- ja suvistepühadele. Muistne karjalaskepäev (1. apr.) ja künnipäev (14. apr.) oma maagiaga said isegi oma kuupäeva, kuid kandusid pikkamisi jüripäevale (püha Georgiuse mälestuspäevale, 23. apr.); nädalapäevade seas on eelisolukorras teisipäev, neljapäev ja eriti laupäev. Muistse pööripäevapüha tähiseks sai jaanipäev (Ristija Johannese sünnipäev, 24. juuni). Heina-aja lõppu ja lõikuseaja tulekut hakkas märkima jaagupipäev (apostel Jaakobus Vanema päev, 25. juuli), ent piirkonniti ka mitmed teised tähtpäevad. Rukkikülvi tähiseid on olnud samuti enam kui üks. Tähtsamad on lauritsapäev (püha Laurentsiuse mälestuspäev, 10. aug
annaabi.ee 
