See sümboliseeris paradiisiväravate avamist Kristuse poolt: teatavasti suleti need inimestele pärast Aadama ja Eeva pattulangemist. Seejärel algas hommikupalvus, mille vahetas välja pühadeliturgia. Jüripäev Jüripäevaks nimetati rahvalikus kõnepruugis päeva, mil meenutati püha Georgios Võidukandjat. Õigupoolest tähistati seda päeva kaks korda aastas: 6. mail / 23. aprillil ja 9. detsembril / 26. novembril. Traditsioonide kohaselt peeti Georgiost ehk Georgit, kelle nimi vene rahvakeelde mugandunult kõlas Jegori või Jüri, üheks peamiseks pühakuks. Teda võeti kui kevadekuulutajat. Kevadel lasti jüripäeval kari esimest korda välja, ühtaegu peeti seda karjuste pühaks. Ammustel aegadel kuulusid päeva juurde ka maaharimisega seotud tavad: ristikäigud külvatud põldudele, palvused, ringsõidud mööda maad. Semik Semik oli rahvuslik kevadpüha, mida peeti seitsmendal neljapäeval pärast lihavõtteid
Kõigi kümne reljeefi figuurid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad nad kauni ja haarava jutustuse. Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja 16.sajandi kuulus kunstnik Michelangelo nimetas seda Paradiisi väravaks; seda nime kasutatakse tänini. 11. Donatello: (1386-1466) Vararenessansi skulptuuri kuulsaim meister oli Donatello, kelle looming erineb järsult gootikast ja ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. 1417.aastal valmis tal Püha Jüri (Georgiost) kujutav üle 2 meetri kõrgune marmorkuju. Pärast tuhandeaastast vaheaega on rakendatud taas ka kontraposti, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks erinevalt gooti skulptuuridest võib seda kujutleda ka riieteta ja liikumisvõimelisena. 1430.aastal valmis Donatellol pronksist peaaegu elusuurune ,,Taavet". Donatello Taavet on kujutatud võitjana. See on esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega
Kõigi kümne reljeefi figuurid on ühes mõõtkavas ja kokku moodustavad nad kauni ja haarava jutustuse. Kullatud pronksuks äratas üldist imetlust ja 16. sajandi kuulus kunstnik Michelangelo nimetas seda Paradiisi väravaks, seda nime kasutatakse tänini. 16 6.2. Donatello looming Vararenessansi skulptuuri kuulsaim meister oli Donatello, kelle looming erineb järsult gootikast ja ühendab antiigi traditsioonid uusaegse realismiga. 1417. aastal valmis ta Püha Jüri (Georgiost) kujutav üle 2 meetri kõrgune marmorkuju. See paigutati ühe kiriku seinas olevasse ümarkaarelisse nissi, ehkki esmakordselt pärast antiikaega oli see vabafiguur, s.o. praktiliselt sõltumatu arhitektuurist. Pärast tuhandeaastast vaheaega on rakendatud taas ka kontraposti, mis muudab kuju seisaku anatoomiliselt loomulikuks ja veenvaks - erinevalt gooti skulptuuridest võib seda kujutleda ka riieteta ja liikumisvõimelisena. Võrreldes
annaabi.ee 
