ARHEOLOOGILINE KAEVAMINE - ,,kinnismuististe hävitamine" (uurimistöö käigus hävitab uuritava objekti). Alates 1960. a uus arheoloogia, nüüd teoreetiline arheoloogia. · Kuidas algab kaevamine? - Kui vanasti tehti proovisurf, siis tänapäeval tehakse kaevete alustamiseks fosfaatanalüüs, millega määratakse fosforhappesoolade sisaldus (ekskremendid) proov iga 1-5 m. Samuti kasutatakse georadarit maapinda suunatakse raadiolained ja vastavalt sellele, mis maapinnas leidub, peegelduvad kiired tagasi, arvutis kuvatakse pilt maapinna ,,sisemusest". Tänapäeval väga täpsed, suudavad ka mullakihte eristada. · 90% on päästekaevamised (arheoloog peab ehitusele eelnevalt läbi kaevama ala, mis hiljem võib täielikult hävitamisele minna) ning 10% on probleemkaevamised · Kaevamine toimub 10 cm kihtide kaupa
Peab arvestama, et mida aeg edasi, seda paremaks lähevad uurimismeetodid ja tehnika. Peab ka mõtlema, kui palju üldse kaevata tohib, alati tuleb jätta midagi tulevikuurijatele. Tehakse ka päästekaevamisi, nt tahetakse rajada teed, millele jääb ette muinasmuistis, mis tuleb enne töö jätkumist läbi kaevata. Enne kaevamisi kogutakse teadmisi, kasutatakse selleks: Georadarit - sellega mõõdetakse raadiolainete tagasipeegeldumist maapinna seest, kui maa sees on nt kivimüürid, siis on tagasi peegeldunud laine teistmoodi. Elektroluure maa sisse on juhitud elektrit ja on mõõdetud pinnase elektritakistust. Magnetluure põhineb pinnase erilistele magneetilistele omadustele, on võimalik kindlaks teha põletusahje jms.
edasiimbumisest. Savide jaoks on muidugi hoopis teise toimega kemikaale, mis väldi vad porsumist ja kokkuvajumist. Koprasaba-laiendi Koprasaba-laiendi (sellel on lapikud tiivad) "vahustab" pinnase ja toru libiseb selles ka suuremat jöudu kasutamata. Energia- ja ajakulu kahanevad märgatavalt ning sama vöimsusastme masinaga saab teha jöulisemat tööd. Eestis on pikim läbitav vahemaa seni olnud 320 meetrit. Takistuste selgitamiseks on võimalik kasutada georadarit. Eestis on georadari kasutamisel pikad kogemused. Sellealased uurimistööd algasid firmas "Eesti Maaparandusprojekt" 80-ndate aastate alguses. Häid tulemusi saadi soodes turba lasundi sügavuse uurimisel. Argipraktika näitab, et igasuguste kaevetööde käigus lõhutakse lubamatult sageli maaaluseid kaableid ja tehnovörke. Siia sobib ääremärkus:toodetakse ka lokaatoreid, mislubavad eelnevalt kindlaks teha, mis töömehi ühes vöi teises kohas ootab, enne kui tegelikult maa sees sonkima
annaabi.ee 
