Maismaaline jõud on piiratud riigipiiriga, merelised jõud aga sirutavad oma haarde üle kogu maailma. Klaus Haushofer: 1933 Müncheni Ülikooli professor. Tema jaoks oli geopoliitika rakenduslik teadus, mille eesmärgiks sai välispoliitika kujundamine rahvusvahelistes suhetes. Geopoliitika on õpetus poliitiliste sündmuste seotusest maapinnaga. Ta toetub geograafia laiale alusele, eriti poliitilisele geograafiale. Geograafia poolt hõlmatavate maakera ruumide olemasolu annab geopoliitikale raamid, milles poliitilised sündmused peavad kulgema. Tema teooria seadis kahtluse alla väikeriikide eluõiguse. Väikeruumid olevat lagunemus- ja purunemisvormid, majanduslikult eluvõimetud. 4. Euroopa (geo)poliitiline kaart I ja II maailmasõja vahel 1648-1814 (Vestfaali) 1814-1914 (Viini) Kuni esimese maailmasõjani suunasid Euroopa rahvusvahelisi suhteid “Euroopa kontserdi” riigid – Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa, (Preisi)Saksamaa ning Austria
Austraalia jne). *** Kolumbuse-eelne (tugeva maajõu aeg, hobune stepis, need kes hobusemajandust kontrollisid, kontrollisid ka rohkemat pmst), aegne (merejõud muutusid olulisemaks, dikteerisid maajõududele, kuidas käituda, kustutas välimise poolkaare joone, laieneti) ja järgne (19. saj. lõpp ja 20. saj. algus - raudtee võtab merelt võimu üle ja sisemaa muutub jälle tugevamaks) ● Saksa koolkond - Friedrich Ratzel (andis geopoliitikale nime, peetakse selle teadusharu loojaks), Rudolf Kjellen, Karl Haushover - Orgaaniline riik ● Saul Cohen -> jagab maailma kolmeks - Geostrateegilised suurregioonid -> India ookean, Ida-Aasia piirkond (Hiina), Eurasian continental realm, jne. - geopoliitiline piirkond - riik ● Ideed: - tasakaal - tuum-perifeeria - tsivilisatsioon Külma sõja ajal kolm maailma: 1) lääneblokk, USA liitlased; 2) kommunistlik blokk, NSVLi
(1864-1922), kes võtis selle termini kasutuseke 1899.a. Ta hakkas riiki vaatlema kui sotsiaalset ja majanduslikku jõudu. R. Kjelléni kohaselt moodustavad geopoliitika, majanduspoliitika, rahvastikupoliitika, sotisaalpoliitika ja võimupoliitika riigi kui eluvormi, mille eemärgiks on saavutada geograafiline täiuslikkus. Kjelléni definitsiooni kohaselt on geopoliitika kui õpetus riigist, mis on ühtlasi geograafiline organism ja ruumifenomen. Kjellén andis geopoliitikale selgepiirilise raamistiku. Oma teoses Staten som lifsform ("Riik kui eluvorm" 1916) tõi ta välja, et geopoliitika objektiks pole mitte maa, vaid poliitilistest organisatsioonidest läbipõimunud riigi territoorium. Riigile on omased enesesäilitamine, enese maksmapanek, armastus elu vastu ja võimuihalus. (Berg, 1998). Kuid geopoliitika tekkis juba enne Kjellénit, ning sellest lähtusid kõikide suuriikide ja impeeriumi loojad veel enne kristuse sündi. Sõna geopoliitika