Joonis 3. Seirejaamad Eestis 2.3 Seire jaotus Vastavalt püstitatud ülesannetele ja hüdrogeoloogilistele tingimustele jaotub põhjavee seire üleriigiliseks ehk riiklikuks, kohalikuks ja ettevõtte seireks. Omaette seire liigiks on ka teaduslik seire. Riikliku põhjaveeseire ülesandeks on kogu riigi territooriumil põhjavee seisundi süsteemne jälgimine looduslikes või looduslähedastes tingimustes, mis on mõjutatud geomorfoloogilistest, geoloogilistest, hüdrogeoloogilistest, hüdroloogilistest ja ilmastikutingimustest ning riiklikult tähtsate veekihtide põhjavee seisundi jälgimine kõige pingelisematel aladel. Nende hulka kuuluvad suuremate linnade veehaarded, kus põhjavee võtt ületab veekihi loodusliku toitumise ning põlevkivikaevanduste alad, kus ärajuhitava kaevandusvee hulk ületab mitmekordselt veevõtu olme- ja tootmisveeks. Seal
Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. Ohtlikumad piirkonnad on Alpid, Kaukaasia mäestik, Hibiinid, Kesk Aasis ja kõik Põhjamaade mäed. Suuremad laviinid võivad matta enda alla hooneid ja inimmesi. Laviini kiirus võib ületada 500 km/h. Laviine põhjustavad tegurid on meteoroloogilised ja geomorfoloogilised. Meteoroloogiliste tegurite seas on oluline õhutemperatuur, tuul ning sademed. Geomorfoloogilistest teguritest on olulisemad nõlva kallakusnurk ,ekspositsioon ning kumerus. Teede ja külade kaitseks ehitatakse kaitserajatisi, kuid sadu, isegi tuhandeid tonne lund pole võimalik peatada. Lumetorm Erakordselt külmad ilmad ohustavad inimeste ja loomade elu. Tugev lumesadu võib muuta teed läbimatuks ja matta hooned lumealla, seda eriti juhul, kui tuul ajab lume lumehangedeks.
põhjustatud liikumine. Laviinid toimuvad järskudel gravitatsiooniliselt ebastabiilsetel nõlvadel. Nad on suureks ohuks mägistes piirkondades. Laviini kiirus võib ületada 500 km/h. Tegurid, mis põhjustavad laviinide tekkimise, võib jagada kaheks: meteoroloogilised ning geomorfoloogilised. Esimeste seas on oluliseks õhutemperatuur (sulailm suurendab laviini esinemise tõenäosust) ning sademed (paksu lume korral on laviin ohtlikum ja esinemine tõenäolisem). Geomorfoloogilistest teguritest on olulisemad nõlva kallakusnurk (ohtlikumate nõlvade kallakusnurk jääb 25 ning 60° vahele), ekspositsioon (ohtlikkus sõltub kohalikest oludest, näiteks valdavast tuule suunast) ning kumerus (kumerad nõlvad on nõgusaist ohtlikumad). 7. Kokkuvõte Looduskatastroof on erakorralise iseloomuga loodusnähtus, mis seab ohtu elu, tervise, looduskeskkonna või põhjustab hoonete ja kommunikatsioonide purunemise ning toob kaasa majanduslikku kahju
nagu näiteks energia tootmine ja transport, on viinud toitainete, peamiselt fosfori ja lämmastiku, sisalduse suurenemisele Läänemeres. See omakorda on viinud eutrofeerumisega seotud probleemideni ja väljakutseteni (Andersen & Laamanen, 2009). Eutrofeerumine arvatakse olevat üheks tõsisemaks inimtegevuse poolt põhjustatud ohuks rannikumere ökosüsteemidele ning erandiks ei ole ka Läänemeri. Eutrofikatsiooni poolt põhjustatud mõjutused on geomorfoloogilistest ja hüdroloogilistest teguritest sõltuvalt erinevates paikades isesugused (ülevaade Martin et al., 2006). Näiteks avaldab eutrofeerumine madalatele ja suletud merealadele hoopis teistsugust mõju ning pigem tõstab põhjaloomastiku biomassi, kui sügavatele merealadele, kus orgaanika settimine alandab oluliselt vee hapnikusisaldust (Lauringson, 2005). Kõik need faktid aitavad meil paremini mõista, miks Läänemeres on oluline kaitsealade moodustamine ja nende võrgustike reguleerimine
annaabi.ee 
