Huulõieliste sugukonnast, mitmeaastane. 10)Merikapsas: Maitselt on ta küllaltki kibekas. Eriti tasuks aga esile tõsta merikapsa lehtede kõrget B1-vitamiini taset. Nagu taime nimest arvata, kasvab ta mererandadel, vaid sellises kohas, kus ta juurtega merevee kätte saab. 11)Ruunaraipe luited: Luiteahelik on 1,2 km pikk ja maksimaalselt 11-12 m kõrge looklev loode-kagusuunaline liivseljak. Luidete peaahelikule liitub rida ristsuunalisi luiteid, mis on kaetud nõmme- ja palumännikuga. Geomorfoloogiliselt keerukate luidete vahel asub kaks väikeraba. Luidetel kasvavad botaanilised haruldused: kännas-kipslill, palu-karukell ja liiv-hundihammas ja leesikas. Luidetel asus 0, 3 ha suurune Tohvre tellisetehase karjäär. Hiljem kasutati mahajäetud karjääri prügimäena. Kaheksakümnendatel aastatel prügimägi korrastati looduskaitsjate abiga ja võeti kasutusele puhkuseveetmise kohana. 12)Peipsi luited: Luited on kuni 15 m kõrgused. Piki rannajoont kulgev paraboolluidete ahelik
luidestikke, Jäneda-Aegviidu ning Matsimäe-Voose oose ning paljusid väikevoore. 6.Ahja-Jõe ürgorg Kaitseala eesmärk on säilitada Ahja jõe, selle sügava ürgoru koos lisaorgudega ja oruveerudel kõrguvate liivakivipaljanditega, oruveerudel kasvava metsa ja lammil esinevate heinamaade maastikuline terviklikkus. Sellel kaitseala lõigul on Ahja ürgoru reljeef kõige vaheldusrikkam ja maastik kõige ilusam. Geomorfoloogiliselt on ümbritsev ala lavamaa absoluutkõrgusega vahemikus 50-100 m. Lavamaad lõhestab suur Põlva-Ahja-Luutsna ürgorg, mille üheks osaks on Ahja jõe ürgorg. Kaitseala pilgupüüdjateks on kahtlemata maalilised kaljud, mis maksimaalse kõrguse ja toreduse saavutavad Kiidjärve-Valgesoo vahelisel alal. Kaitseala maastikku kujundavad oluliselt metsad . kuivad ja valgusküllased nõmme- ja palumetsad (peamiselt männikud) ning viljakad laanemetsad (kuusikud)
1994. - 1996. aastal. Vaieldamatult kõige reostatum objekt polügonil oli Tapasaare raketibaas, mis hõlmas endaalla umbes 150 ha. Siin hoiti ka tuumalõhkepeadega varustatud rakette. Tõsist ohtu kujutas endast aga raketikütusega läbi-imbunud pinnas. Samiiniga reostunud pinnase maht oli 33 m3. Suuri pinnasekahjustusi tekitas ka Nõukogude armee kaevandus tegevus. Kruusa ja liiva viidi karjääridest kokku minema umbes 1.5 miljonit kantmeetrit. Kaevandamisega rikuti jäädavalt geomorfoloogiliselt huvitavad pinnavormid. Laeva (Utsali) polügon oli Jõgeva ja Tartu piirkonda moodustatud sõjaväe kasutuses olev maa-ala. Utsali külaelanikud sunniti kodudest lahkuma. 1954. aastal hakkasid polügonil lennuvägede väljaõpped. Pommitajatest tulistati pardakahuritega ning heideti erineva tugevusega pomme. Väiksemaid auke tekitanud pardakahurid, tekitasid pinnasesse umbes poole meetri suurusi lehtreid. Võimsamate laengutega pommid, aga tekitasid pinnasesse üle 12 m läbimõõduga lehtreid
horisontaalseks lõigustuspinnaks (detachment plane). Tekib venituspingete väljas terve seeriana. Kattemurrang e. tektooniline kate e. pealenihe 111. Vasaku ja paremakäeline nihkemurrang 112. Alang ja ülang. Rift Venituspinge väljas levivatest murrangutest tingitud deformatsioonilised struktuurid: · Alangud (graabenid), · Ülangud (horstid) ja nende kooslused: riftid (geomorfoloogiliselt pangasmäestikud). Alang (graaben, riftinõgu) ja ülang (horst, riftikerge) moodustavad koos rifti, mis tekib venituspingete väljas. 113. Kontinentide peamised geostruktuursed vööndid. Kraatonid ja orogeensed vööndid. Nende geostruktuurne korruselisus. 114. Kraatoni elemendid: kilp ja platvorm 115. Eesti geostruktuurne asend Balti kilbi. 8 õppematerjal slaid 44 116. Kivimite metamorfismi sisu struktuur-tekstuursed, mineraloogilised ja keemilised muutused
annaabi.ee 
