Leediklased Pyralidae Mähkurlased Tortricidae Märslased Psychidae Pisitiiblased Micropterygidae Punnpealased Hesperiidae Põualibliklased Pieridae Ratsulibliklased Papilionidae Siidikedriklased Bombycidae Silmiklased Satyridae Sinilibliklased Lycaeniidae Surulased Sphingidae Tutlased Notodontidae Udeselglased Thyatiridae Vaksiklased Geometridae Öölased Noctuidae Suur- ja pisiliblikad Suuruse järgi jaotatakse liblikad kahte rühma: suur- ja pisiliblikad. Pisiliblikate hulka kuulub rohkearvuliselt liblikaid, kellest paljudel on tiibade siruulatus vaid mõni millimeeter. Nende hulka kuuluvad inimeste pahameelt esile kutsuvad riidekoid, terakoid, kasukakoid ja paljud teised koilased, kelle röövikud kahjustavad tarbeesemeid ning toitu. Palju taimekahjureid on leediklaste ja mähkurlaste hulgas
Keskmise suurusega või suured valdavalt öösel lendavad liblikad. Iseloomulik on sihvakas keha, enamasti saledad tiivad, jämedad tundlad ning sarvestunud oga röövikute tagakeha tipul Sugukonna eestikeelne nimi tuleneb toitumisviisist. Eestist on leitud 17 liiki surusid. Surulaste hulka kuulub ka suurim liblikas, keda Eestist on võimalik püüda – tontsuru, kelle siruulatus on kuni 13 cm. Ta on meil väga haruldane rändliblikas. Sirelisuru. Sugukond Geometridae – vaksiklased Tavaliselt väikesed kuni keskmise suurusega, saleda keha, laiade õrnade tiibade ja hea varjevärvusega liblikad. Sugukonda iseloomustab ebajalgade kadumine röövikutel. Väga suur sugukond, Eestist on leitud 301 liiki. Sugukond Noctuidae – öölased Suurim liblikarühm maailmas. Eestist on praeguse seisuga leitud umbes 430 liiki öölasi, millest karuslased hõlmavad 35 ning lainelased 13 liiki.
Rahva seas on tuntud röövik ,,päevakoer", kes ka päeval ringi roomab ja sellega silma torkab. Temast saab kunagi aga ilus liblikas harilik päevakoer Arctia caja. Sugukond öölased Noctuidae on üks liigirikkaim Eestis. Liblikad on enamasti hästi ära tuntavad oma jässaka ja hallikirju tiivamustri järele. Mõned neist on aga ka värvikirevamad nagu näiteks keldriöölane Scoliopteryx libatrix ja sinine paelöölane Catocala fraxini. Sugukond vaksiklased Geometridae on liikide arvu järgi teine sugukond. Vaksiklased on laiemate ja kirjumate tiibadega kui öölased ning nende röövikutel on säilinud ainult kaks viimast ebajala paari. Sellepärast peavad nad liikumisel tõstma tagakeha järele liiguvad nn ,,vaksates". Siit ka nimi ,,vaksiklased". Ladina keelne nimi ,,geometra" tähendab tõlkes ,,maamõõtja" Hõimkond: Vähid Crustacea Sellesse hõimkonda kuuluvad loomad elavad valdavalt veekogudes, on välimuselt ja siseehituselt väga mitmesugused
annaabi.ee 
