sel ajal Rooma riigi provints. · Perekonnanime järgi oletatakse, et oli tegu kreeklase või helleniseerunud egiptlasega. Eesnimi viitab sellele, et tema (või keegi ta vanematest) oli saanud rooma kodanikuks. · Ptolemaiosest on järele jäänud mitmeid olulisi töid, seal hulgas optikast ja muusikateooriast. Kuid kõige kuulsamad on tema astronoomia, geograafia ja astroloogia alased saavutused. · Ptolemaiose tuntuim geograafia alane teos on "Geographia". Siin võttis ta kokku kõik Rooma impeeriumi aegsed geograafia teadmised. · Ptolemaiose maailmakaart "Geographia" 15. sajandi käsikirjalisest koopiast. Selle paremas servas on ära toodud ka "Serica" ja "Sinae" (Hiina), "Taprobane" (Sri Lanka) ning "Aurea Chersonesus" (Malaka poolsaar).
-Usutõdesi pole vaja põhjendada Skolastika maailmapilt · Ptolemaiose teosed (Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.) · Skolastikud uskusid, et Maa on kera kujuline ning asub universumi keskpuntis. (Päike, kuu ja tähed tiirlevad ümber Maa) · Lihtinimesed uskusid, et Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal. Klaudios Ptolemaiose maailmakaart "Geographia" Kokkuvõte · Õpetamise ja kasvatamise peaeesmärk oli väärikas ja kuulekas inimene · Hariduse tähtsus ja väärtus kasvas keskaja jooksul · Haridus muutus kättesaadavamaks Tänan kuulamast!
tema astronoomia , geograafia ning astroloogia alased saavutused. Astroloogiast: Oma peamises astroloogia alases raamatus "Tetrabiblos" püüdis ta astroloogiat igati ratsionaalselt, põhjalikult ja süstemaatiliselt esitada. Ning seda raamatut saatiski suur edu antiikajal ja ka islami maailmas. Raamat oli keskaegses Euroopas samuti väga tuntud. Geograafiast: Ptolemaiose tuntuim geograafia alane teos on "Geographia". Siin võttis ta kokku kõik Rooma impeeriumi aegsed geograafia teadmised. Rooma riigist eemale jäävate alade kirjeldused ei ole tal aga alati usaldusväärsed. Selles teoses kasutas Ptolemaios koordinaatide võrku, võttes laiuse aluseks ekvaatori. Pikkuskraaadide aluguseks (nullmeridiaaniks) valis ta läänepoolseima piirkonna, mida teadis - Rohelise Neeme Saared. Ptolemaios täiustas ka kaartide projektsioone. Atronoomiast: Ilmselt kõige suuremaks osutus Ptolemaiose mõju astronoomias
Esimest korda olevat Skandinaavia nime ehk Scatinaviat maininud Plinius Vanem ,,Naturalis historias" (1. sajand p.Kr), milles ta kirjutas Jüütimaal ehk tänapäeva Taanis asuvatest saartest, mille suurimat saart nimetas Scatinaviaks. Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Loodusloole".2 Levinuim ja kuulsaim on aga arvamus, et Pytheas 4. sajandil mainis esmakordselt 3 tänaseid
Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist Johannes Janssoniusega, lisas ta 1619. a. lisanime Blaeu ning tema järgnevad tööd kandsid nime Willem Jansz. Blaeu. Algul kaheköitelist atlast ,,Theatrum Orbis Terrarum, sive Atlas Novus" (lühendnimega ,,Atlas major") andsid Blaeu'd esmakordselt välja 1635. a. Järgnevalt ilmus atlas 1646-1655. a. kuueköitelisena ning 1664-1665. a. kaheteistköitelisena nimetuse all Geographia Blauiana. Blaeu töökojas töötasid selle aja parimad graveerijad, illustraatorid ja trükkalid, mis tagas nende atlaste ja kaartide täpsuse, kunstipärasuse ja korrektse esituse. [ http://www.nlib.ee/html/digi/maps/meuscand1618.html] (10.10.2009) Atlas Novus on üks tähtsamaid Willem Blaeu töid. Originaal anti välja kahes köites aastal 1635, aga edaspidi andis Joan Blaeu atlase välja neljas köites ning aastal 1655 kuues köites. [http://www.nlr.ru/eng/exib/holland/p3
Seadis esimesena maa mudelile koordinaatvõrgu geograafilistest laiustest ja pikkustest. Võimadas registreeridaja kaardile kanda uut infot. Kaardid kordinaatvõrgustik oli täidetud hõredalt sisuga. Nähtavale tulid nn valged laigud, mida oli veel vaja avastada. Geograafist sai maadeavastaja. Strabo panus. Kuna kogu infot ei saa kaardile kanda, tuleb kirjutada tekste. Oli vaja leida kompromiss, mida vaja kirjeldada ja mida mitte ning kuidas valida regioone. Eeskujuks oli pikka aega Strabo "Geographia". See oli 18-köiteline ja kogus kokku kõik omaaegsed geograafilised teadmised. Ta kirjeldas kõike, mida teadis või teada sai. Regioonidena kasutas ta Rooma riigi provintse ja barbarrahvaste võimualuseid territooriume, ei vaevanud pead ise mingi süsteemi loomisega. Regioon oli puhtalt poliitiline piiritlus. Maadeavastuse paradigma. Geograaf pidi: · Valgete laikude kustutamiseks maailmakaardilt avastama ja läbi uurirna, mis nimelt asub
aastatuhandeid piinlemist surmas Herakles oma noolega kotka ja vabastas Prometheuse. Ptolemaios- vanaaja kuulsaim astronoom ja geograaf, tegutses II sajandil Pkr Aleksandrias, kus ta koostas esimese maailmakaardi. (kreeka Κλαύδιος Πτολεμαῖος; umbes 83–161) oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks. Ptolemaiose tuntuim geograafia alane teos on "Geographia". Siin võttis ta kokku kõik Rooma impeeriumi aegsed geograafia teadmised. Rooma riigist eemale jäävate alade kirjeldused ei ole tal aga alati usaldusväärsed. Selles teoses kasutas Ptolemaios koordinaatide võrku, võttes laiuse aluseks ekvaatori. Pikkuskraaadide aluguseks (/null meridiaaniks) valis ta läänepoolseima piirkonna, mida teadis - Rohelise Neeme Saared. Ptolemaios täiustas ka kaartide projektsioone Ilmselt kõige suuremaks osutus Ptolemaiose mõju astronoomias
annaabi.ee 
