Vaikse ookeani avastamine ja uurimine Sellest ajast peale, kui Vaikne ookean üldse avastati (eurooplaste poolt), on sinna korraldatud väga palju ekspiditsioone. Enamasti Vaikses ookeanis otsiti tundmatut Lõunamandrit. Austraalia, Uus-Meremaa ja kõikide Okeaania saarte avastamine ja uurimine võtis sajandeid. Tänapäeval, kui kõik, ka kõige väiksemad maismaa tükikesed, on avastatud ja põhjalikult läbiuuritud, jätkub ikka veel hulgaliselt tööd geograafidel, okeanoloogidel, hüdroloogidel, bioloogidel ja teistel teadlastel, sest Vaikne ookean on suurim ookean maailmas ja pealmiste veekihtide all on sajad ja tuhanded avastamata saladused. Vaikse ookeani avastamine 25. septembril, 1513. aastal, grupp hispaanlasi, kokku 67 inimest, jõudis mäe jalmile kohas, kus on praegu Panaama maakitsus. Kohalike indiaanlaste jutu järgi võis selle mäe
Nägemismäluga inimene võib mälu järgi kergesti kirjeldada peaaegu kõike, mida ta nägi tee ääres. Kui on nägemismälu, siis on kasulik õpetajat mitte ainult kuulata, vaid kuuldu ka vihikusse märkida. Õpikust tuleb lugeda ise ja tingimata vaikselt. Eriti tähelepanelikult on vaja vaadelda kõiki jooniseid ja pilte. Nägemismälupuhul on suur kasu õppefilmidest ja telekoolist, sest kõik nähtu jääb hästi meelde. Kunstnikel, arhitektidel, geoloogidel või geograafidel peab olema hea nägemismälu. Kuulmismälu on mälutüüp, mille puhul on kerge meenutada, mida õpetaja klassis räägib. Õpitav aine jääb paremini meelde siis, kui keegi seda ette loeb. Kuulmismäluga inimene loeb ka ise tihti valjusti, ilma et ta seda märkaks. Kuulmismälu on hädavajalik muusikutele, lauljatele, näitlejatele. Kui 14- aastane austria helilooja Wolfgang Amadeus Mozart oli Roomas, kuulis ta kirikus üht
Vastavalt siinsetel aladel valitsenud võimule ja keelekasutusele muutus ka maamõõtja ametinimetus aegade jooksul. Tuginedes erinevate teadlaste uuringule on Eesti rahvuslik kultuur saanud palju mõjutusi eri päritolu allikatest, ka kaardistamise ja maamõõtmise valdkonnas. Eesti maamõõtmis- ja kaardistamise kultuuri juured on kahtlemata jäänud Rootsi kuningriigi valitsemisaega meie territooriumil, kuna sel perioodil avati siin Tartu Ülikool ning sealsetel astronoomidel ja geograafidel on väga oluline roll eesti rahvusliku geodeesia ja kartograafia tekkes. Samuti esitasid olulist rolli Eesti alade kaardistamisel Rootsi kuningriigi meremehed ja kutselised maamõõtjad, kes Liivi sõja järgselt asusid Läänemere idaranniku alasid kaardistama. (Potter, Treikelder 2011) Eesti kartograafia alguseks võib pidada 19. sajandi algusaastatel (1794-1810) krahv Ludwig August Mellini Rootsi aja maamõõdutulemustel põhinevat Liivimaa atlase loomist