Helena Viies O13 001 EAKA ELULUGU Patsient (N) sündis 2. veebruaril 1941.aastal Pärsti vallas Viljandimaal. Ta oli kolmas laps, peres oli veel 2 vanemat venda. Küüditati 8-aastasena koos perega 1949. aastal Siberisse. Vennad said 3 aastat hiljem tagasi kodumaale, kui tema pidi veel aasta seal olema, sest haigestus raskelt kopsupõletikku. Hiljem läks õppima geodeesiat, sest maa mõõtmine ja kaardistamine tundus talle huvitav. Peale lõpetamist patsient abiellus ning töötas mõnda aega maamõõtjana. Mees, kellega abiellus, õppis ka geodeesiat. Sünnitas 2 poega. Peale abikaasa surma jäi üksinda oma majja elama. Vananemise tõttu hakkas tervis halvenema ning ta ei saanud enam üksinda kuigi hästi hakkama. Alguses käis teda nädalas paar korda abistamas poeg, kuid siis otsustas ta maja maha müüa ning kolida Lõhavere hooldekodusse. Patsient on
a ja 11.a klassil väljasõit Tartusse. Väljasõidu sihtpunkte oli kaks: Eesti Maaülikool ja Tartu Tõravere observatoorium. Eesti Maaülikool asub Tartu linnas ja Tõravere observatoorium asub 21 km Tartust lõunas. Päeva alustasime Eesti Maaülikoolis, kus ootas meid emeriitprofessor 1 Jüri Randjärv. Professor Randjärv selgitas meile maja maketti kasutades Maaülikooli majadesüsteemi. Pärast süsteemi tutvustamist juhatas ta meid auditooriumisse, kus ta asus meile selgitama geodeesiat ja Struve kaart. Geodeesia (kr k "maajagamine") on teadus Maa ning selle pinna osade kuju ja suuruse määramisest. Antiikaja õpetlane Eratosthenes (276-194 eKr) suutis keskpäevavarju suhtelise pikkuse abil ära määrata Aleksandria ja Syene (tänapäeval Assuan) vahekauguse, millepärast vanaegiptlastel ja kreeklastel tekkis üsna õige ettekujutus maakera suurusest. Vahepeal kadus kreeklaste avastus unustuse hõlma, aga alles 16. sajandil hakati neid andmeid
1923. a. esimese poolaasta ,,Pallase" õpilaste nimekirjast A. Kotlit enam ei leia, ülikoolist sai ta lõpparve 30. jaanuaril ja juba 30. aprillil 1923 immatrikuleeriti Danzigis. Kaheksasemestrilise stuudiumi jooksul anti küllaltki mitmekülgne ja põhjalik arhitektuuriharidus. Suures ulatuses oli praktilisi projekteerimistöid eraldi ehitusmaterjalide ja hooneliikude kaupa, õpetati perspektiivi ja kujutavat geomeetriat, ehituskonstruktsioone, staatikat, geodeesiat, ehitusmaterjale, kütmist ja valgpustamist, linnaehitust, maastikuarhitektuuri, sisekujundust ja mööblidisaini. Rohkesti oli loenguid üldisest kunstiajaloost, stiilide ornamendid joonistati kõik läbi, ei puudunud ka maalimine, akvarell ja aktistuudium. Tundub, et õppetöös oli leitud mõistlik tasakaal insener-tehniliste ja kunstiliste ainete vahel. Sooritades lõpueksami ja diplomiprojekti hindele väga hea diplomeeriti ta 20. oktoobril 1924.
annaabi.ee 
