soontaimeliikidest. Puisniidud on levinud peamiselt Läänemere piirkonnas ning Kesk- ja Lõuna-Euroopa mägedes. Nad paiknevad aladel, kus lumiste talvede tõttu on kariloomadele heina tehtud. 20. sajandil jäid põllumajanduse intensiivistumise tingimustes paljud puisniidud kasutusest välja. Säilinud puisniitudest suurem osa asub Eestis, vähem on neid ka Tsehhis ja Rootsis. 20. sajandi lõpul hinnati Eesti puisniitude kogupindalaks kuni 8000 hektarit, millest umbes 60% võib pidada geobotaaniliselt ja looduskaitse seisukohast väärtuslikeks. (Kukk, T, Kull, K. 1997. ) Puiskarjamaad Kuigi maastikus on puiskarjamaad puisniitudega väga sarnased, on nende taimestik karjatamise ja tihedama puurinde tõttu erinev. Üldjuhul on puiskarjamaade taimestik puisniitude omast liigivaesem. Kariloomade erinevad toidueelistused, sõnniku mõju pinnase omadustele, ressursside ümberpaigutumine ja tallamine mõjutab oluliselt puiskarjamaade
30.09.13 Eesti taimestik ja taimkate Floristilise liigestuse alusel kuulub Eesti territoorium holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse allriikkonna Euro-Siberi regiooni. Seda regiooni iseloomustavad laide lääne-ida suunas venitatud areaalidega, põhiliselt Eurosiberi, vähemal määral holarktilised Euraasia ja Euroopa taimeliigid. Eesti läänepoolne osa koos läänesaartega on liigirikkam ja mitmekesisem, millepõhjustab merelisem kliima ja karbonaatne aluspõhi. Geobotaaniliselt kuulub Eesti parasvöötme metsavööndisse. Botaanilis-geograafiliselt (taimkate + taimestik) kuulub kogu Baltikum Põhja-Euroopa taigaprovintsi. Taimestik ehk floora taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal. Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum. Eesti taimestik ehk floora: · 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; - 50 sõnajalgtaimeliiki - 4 paljasseemnetaimeliiki - 1387 õistaimeliiki
geograafilistes liigestustes ning rajoneering. Floristilise liigestuse alusel kuulub Eesti territoorium holarktilise taimestikuriikkonna boreaalse allriikkonna Euro-Siberi regiooni. Seda regiooni iseloomustavad laide lääne-ida suunas venitatud areaalidega, põhiliselt Eurosiberi, vähemal määral holarktilised Euraasia ja Euroopa taimeliigid. Eesti läänepoolne osa koos läänesaartega on liigirikkam ja mitmekesisem, millepõhjustab merelisem kliima ja karbonaatne aluspõhi. Geobotaaniliselt kuulub Eesti parasvöötme metsavööndisse. Botaanilis-geograafiliselt (taimkate + taimestik) kuulub kogu Baltikum Põhja-Euroopa taigaprovintsi. Taimestik ehk floora – taimeliikide ajalooliselt kujunenud kogum teataval maa-alal. Taimkate ehk vegetatsioon – mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum. Eesti taimestik ehk floora: 1441 pärismaist liiki + 97 alamliiki; - 50 sõnajalgtaimeliiki - 4 paljasseemnetaimeliiki - 1387 õistaimeliiki
annaabi.ee 
