Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"genovast" - 5 õppematerjali

Varauusaeg – murrang maailmapildis
1
odt

Varauusaeg – murrang maailmapildis.

Kestis kuni revoulutsioonide ajastuni. Tegelikult ei saa ühelgi perioodil täpseid piire määratleda. Varauusaja kõige tähtsamaks tunnuseks on üleilmastumine. Toimus Ameerika uurimine ning koloniseerimine ja ka püsivate kontaktide tekkimine erinevate maailma osade vahel. Maailmas muutusid kapitalistlikud majandused ja institutsioonid üha keerukamaks ja globaalselt liigendatuks. Muutused said alguses Põhja-Itaalia linnriikidest, eriti Genovast, Milanost, Veneetsiast. Eurooplaste kolonisatsiooniga kaases ülemaailmne kristluse levik. Suured maadeavastused tõid kaasa suurt kasu eelkõige eurooplastele, kelle maailmapilt avardus ning kes said endale juurde uued kaubanduskeskused. Levisid uued põllukultuurid nagu kartul, tomat, mais, kakao. Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse kujunemisele. See tõi kaasa kiire inflatsiooni ja kapitalistlike suhete kiire arengu

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Linna positsioon keskaja feodaaltsivilisatsioonis
1
doc

Linna positsioon keskaja feodaaltsivilisatsioonis

Valdav naturaalmajandus soodustas maal elamist. Tänu 11 saj põllumajanduse arengule sai hoo sisse ka linna positsiooni tähtsustumine. Suurematesse sadamatesse ja teede ristumiskohtadesse tekkisid linnad. Taljupojad ja feodaalid hakkasid oma põllumajandussaadusi müüma ja käsitööd ostma. Kaupmehed vahendasid toorained ja luksuskaupu. Populaarseimateks kaubateedeks olid mere- ja siseveekogu-teed. Kuna vahemeri ühendab Idamaid Euroopaga, kujunesid Veneetsiast ja Genovast võimsad ja jõukad kaubanduslinnad. Tunti huvi idamaiste vürtside ja peene käsitöö järgi. Linnad olid kaugkaubanduse-keskusteks. Kuna kaubandus oli niivõrd palju arenenud, tekkis vajadus raha järele. Rahaks olid mündid, mille väärtus sõltus kaalust ja väärismetallisisaldusest. Tänu sellele hakkas arenema pangandus ja tekkis rahasüsteem. Suuremates linnades oli võimalik raha deponeerida ja krediiti saada

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
Christoph Kolumbus
6
docx

Christoph Kolumbus

parandamiseks ja siis sõideti edasi . Palos`esse jõuti umbes tund aega Niñast hiljem. Pinzón arvas, et nüüd nimetatakse teda kangelaseks , kuid see nimetus oli juba Kolumbusele antud. Pinzón suri paari päeva pärast. Martin Alonson Pinzón Kokkuvõte Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees. Ta elas aastateil(1456- 1506). Ta oli küll pärit Itaaliast(Genovast), kuid elas siiski Hispaanias. Tänu temale tekkis Euroopal püsiv kontakt Uue Maailmaga. Mehe põrm reisis koguni kaheksa korda. Ta avastas Ameerika Inida otsinguil, tema ise seda ei teadnud et ta oli tegelikult Ameerika avastanud, kuid pärast see selgines. Indiat läks ta avastama laevadega nimedega: Santa Maria, Pinta ja Niña. Santa Maria oli lipulaev, kuid oli ka kõige aeglasem. Reisi alustati 3. Augustil 1492 linnast Palo'

Geograafia → Geograafia
64 allalaadimist
Köögileksikon
14
pdf

Köögileksikon

Paeluss (kalas) ­ parasiit, kes võib kalatoidus levida inimesele. veevannis. Võib olla määritab või viiludena serveeritav. Paeluss ja tema munad võivad olla kala lihaskoes ja kalamarjas, hävitavalt mõjub kala sügavkülmas hoidmine. Parfee ­ sügavkülmutatud magustoit vahukoorest ja munakollastest, millele võib lisada maitse ja värvi andmiseks marju. Pesto ­ Itaaliast, Genovast, pärit kaste, mille koostisesse kuuluvad: purustatud küüslauk, basiilik, seeder-või piiniamänniseemned, oliivõli ja parmesani juust. Tavaliselt kasutatakse pastas, tänapäeval lisatakse erinevatele toitudele, nt

Toit → Toiduvalmistamise tehnoloogia...
29 allalaadimist
Köögileksikon
68
docx

Köögileksikon

saaksid paremini imenduda. Tagliatelle- keras lintnuudlid. On mõeldud serveerimiseks koos kergete ja vedelate kastmetega: hõrk tomatikaste, kerged õlibaasil ja koorekastmed ning võibaasil kastmed. Fusilli- spiraalikujuline pasta. On samuti suurepärased „kastmepüüdjad“ sobides hästi rammusate kastmetega. Puntalette- riisiterakujuline pasta, see väike tera sobib iga kastmega, igasse suppi, ühepajatoitudesse. 3.11 Pesto Genovast, Itaaliast, pärit kaste. Klassikaliselt koosneb pesto basiilikust, küüslaugust, piiniaseemnetest ja oliiviõlist, aga seda valmistatakse ka petersellist, rukolast ja karulaugust ning piiniaseemnete asemel võib kasutada Kreeka pähkleid või ka näiteks päevalilleseemneid. Algselt kasutati kastet ainult pastakastmena, tänapäeval ags maitsestatakse

Toit → Toiduvalmistamine
43 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun