kabjaga näkku mis oli purustanud lapsepõlves ta ninaluu. Kui Anne sai 18, kositi ta naaberkülla Tonjasse.Abiellumise otsustas vanemate tahe, nagu see oli setudel traditsiooniks.Lõpuks sai ta endale mehe nimega Jako.Jako-Anne sünnitas 9 last- 5 tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna. Lauluande päris ta oma emalt, kellelt ta siiski ei saanud üle võtta kogu laulurepertuaari, sest ema kaotas ta juba 7-aastasena. Rohkem jättis ta laule meelde oma tädilt, venna talus elavalt haige jalaga vanatüdrukult, ning küla teistelt laulikutelt. Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel.Anne oli küll osav sõnaseadja, aga veel tuntum oli ta ämmaemandana.
Sõnatuletuses võib liite ees olev tüvi olla lihttüvi, näiteks maja/kene, silbi/ta/ma, tuletatud tüvi, näiteks kirjut/is, mälest/us või liittüvi, näiteks peremehe/lik, raskerõhu/line. Sõna, millest tuletis on moodustatud, nimetatakse tuletusaluseks sõnaks e alussõnaks. Alussõna tüvi võib olla: · Tugevaastmeline, nt kirg/lik · Nõrgaastmeline, nt kire/tu · Nominatiivne, nt suusk/le/ma · Genitiivne, nt suusa/ta/ma · Vokaaltüvi, nt ranna/lik · Konsonanttüvi, nt rand/lane Kolm põimliitnimisõna on näiteks perenaine, lõõtspill ja põlluäär. Kolm rindliitnimisõna on näiteks kapplaud, ööpäev ja sinivalge. Frekventatiivverbid, näiteks sõnelema ja praksuma, väljendavad tegevuse kordumist. Kontinuatiivverbid, näiteks pragisema ja näkitsema, väljendavad tegevuse kestust ja pidevust. Sõnad ürgaeg, raudtee, kevadlill, tuliuus, saunaskäik, kiirbuss on kõik liitsõnad.
Aga hilisem elu hakkas laabuma. Mees Jako (Jakov) oli töökas ja heasüdamlik. Ka pere kasvas: Jako- naane ehk Jako Anne (setu traditsioonis hüüti vallalisi tütarlapsi isa nime järgi, seega kodukülas tunti meie laulikut tõenäoliselt Tihoni Anne'na; abielunaisi aga juba mehe nime järgi) sünnitas 9 last - 5 tütart ja 4 poega. Setudele perekonnanimede andmise aktsioonis 1921.a. sai Anne perekonnanimeks Vabarn. Hiljem on üldtuntuks saanud (ja ametlikuks muudetud) nime genitiivne vorm Vabarna. Anne Vabarna kui silmapaistva lauliku avastajaks sai soome folklorist Armas Otto Väisänen 1923. aasta suvel. Täpsem oleks öelda, et Anne ilmutas ennast soomlasele ise. Anne oli küll tuntud kui sõnaosav laulik, keda meeleldi kutsuti pulmadesse laulikuks, aga veel laiemalt teati teda ämmaemandana. Sellepärast tuligi koguja lauliku juurde lapse sünniga seonduvat kombestikku küsitlema, ent Anne pani ta hoopis kibedasti tööle laulusõnade jäädvustamisel. Värsse kogunes
annaabi.ee 
