aastal Inglise troonile istudes tõi kaasa ka oma dzinnilembuse. Just tema muutis selle joogi ametlikuks "kallamispiirituseks" Hampton Courti lossis, mille banketisaali priviligeeritud külalised ka "dzinnitempliks" hakkasid kutsuma. Just sellel perioodil jõudis dzinn massidesse. Kui senini oli Londoni töötavate klasside põhijoogiks õlu, siis olukord muutus drastiliselt. 1725. aasta valitsuse ülevaate kohaselt oli linnas 6187 "maja ja poodi, kus müüdi avalikult genevat ja muud kanget vett". Sellesse arvu ei kuulunud tänavakaubitsejad, kes müüsid dzinni nii, nagu tänasel päeval jäätist müüakse. Kaasaegse, lord Harvey, kirjeldas dzinnihullust: "Lihtrahva purjusolek oli üleüldine. London kubises hommikust õhtuni joobnud inimestest..." Midagi tuli ette võtta, sellepärast kasvas aktsiisimaks 1700. ja 1771. aasta vahel 1200% 1 19
võimudele. Sõltuvus suurvõimudest. Austraalia kui keskmine võim: Liberaalne maailma kord (Austraalia mõju reformidele on olnud limiteeritud). Olukorra muutumine: Võimu ideid? Julgeoleku mure Austraaliale, sisepiirangud limiteerivad tegusid (Abot seadustab süsihappegaasi legaalseks. USA-Hiina teatavad et vähendavad süsihappegaasi tootmist, peale seda, kui Austraali tegi just vastupidist.) Kokkuvõte: Austraalia välispoliitika 21s sajandil: rohkem Jakartat vähem Genevat? Säilitada liitlus USAga. Siduda end rohkem Aasiaga. Milliseid poliitilisi muutusi peaks Austraalia tegema? Kas ta peab valima USA ja Hiina vahel? Kes on tema põhilised liitlased? Mis on oluliseimad eesmärgid? INDONEESIA VÄLISPOLIITIKA Indoneesia ajalugu: Endine Hollandi koloonia, aastast 1945 iseseisev. Mitte-pooli-valiv liikumine. Lõpuks Lääne- meelne, Kõlma sõja järge sõjalise koostöö tulemusena. 1988 Aasia kriis viib demokraatia ülekandumisse- tõusev
aastal Inglise troonile istudes tõi kaasa ka oma dzinnilembuse. Just tema muutis selle joogi ametlikuks "kallamispiirituseks" Hampton Courti lossis, mille banketisaali priviligeeritud külalised ka "dzinnitempliks" hakkasid kutsuma. Just sellel perioodil jõudis dzinn massidesse. Kui senini oli Londoni töötavate klasside põhijoogiks õlu, siis olukord muutus drastiliselt. 1725. aasta valitsuse ülevaate kohaselt oli linnas 6187 "maja ja poodi, kus müüdi avalikult genevat ja muud kanget vett". Sellesse arvu ei kuulunud tänavakaubitsejad, kes müüsid dzinni nii, nagu tänasel päeval jäätist müüakse. Kaasaegse, lord Harvey, kirjeldas dzinnihullust: "Lihtrahva purjusolek oli üleüldine. London kubises hommikust õhtuni joobnud inimestest..." Midagi tuli ette võtta, sellepärast kasvas aktsiisimaks 1700. ja 1771. aasta vahel 1200% 19. sajandi saabudes võis seda jooki endale lubada üksnes jõukad inimesed. Selle tagajärjel võrsus