2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid). Ramet on haruorganism, geneti või kännise iseseisev või suhteliselt iseseisev osa. Taimede puhul on rametiks näiteks võsu, loomade puhul näiteks loomik. Kloon on raku või organismi vegetatiivne järglaskond ja seetõttu geneetiliselt ühetaoline. Poulatsioon rühm ühe liigi isendeid, kes elavad samal ajal samas kohas ning on võimelised saama omavahel paljunemisvõimelisi järglasi. Panmiktiline populatsioon e. deem vabalt ristuvate isendite kogum, pole populatsioonisiseseid paljunemisbarjääre.
Kännis on liitorganism, eluskoe kaudu ühenduses olevate enam-vähem iseseisvate organismide kogum. Känniseid moodustavad eelkõige vegetatiivselt paljunevad organismid (ntks kolonnaalsed hüdraloomad). Genet kirjeldamaks geneetilisi indiviide, sügoodi produkte populatsiooni organismide või känniste kogum, mis on tekkinud vegetatiivselt ühest sügoodist ja mil on seepärast ühine genotüüp. Moodul on geneti osa. Järelikult on modulaarsete organismide puhul tähtis genetite levik ja arvukus. Moodul praegu = moodulid siis + moodulite sünd moodulite surm. Pole migratsiooni, sest moodulid on kinnitunud. (1) Taksonoomilised iseärasused, mille järgi me eristame modulaarse struktuuriga organismide liike on põhiliselt moodulite iseärasused, mitte terve organismi iseärasused. (2) Modulaarse struktuuriga organismide suhted keskkonnaga määrab nende organismide
Modulaarseid liike on siiski rohkem (bakterid, taimed). 27.Genet, kännis, ramet. Genet (kloon) - ühe sügoodi vegetatiivselt tekkinud järglaste kogum. Geneteid eristatakse eelkõige taimedel ja seentel. Genet on lühend mõistest geneetiline isend. Genet saab alguse viljastatud munarakust ja genet on surnud, kui kõik tema moodulid on surnud. Moodul alustab elu hulkrakse väljakasvuna teisest moodulist ning läbib oma elutsükli, mis lõpeb surmaga (geneti eluiga ei ole piiratud). Kännis – osa genetist, milles rametid on omavahel eluskudede kaudu ühenduses. Kännised on näiteks koloniaalsed polüübid ja võsundpüsikud. Kõigi organite uuenemisvõime korral on sobivate keskkonnatingimuste püsimisel kännise eluiga piiramatu. Ramet (haru- ehk osaorganism) – potentsiaalselt iseseisev, kõigi elutegevuseks vajalike organitega osa kännisest (nt soontaimedel juured, lehed, vars). 28.Isendi elukäik. Ellujäämuskõverate tüübid.
Ökoloogiat saame uurida erinevatel organisatsioonilistel tasemetel. 1. ORGANI TASE – Ökofüsioloogia 2. ISENDI TASE – Autoökoloogia 2.1 Unitaarne organism – kõik lihtne. Saab selgelt eristada, kust organism algab ja kust lõpeb. 2.2 Modulaarne organism – keeruline. Organism koosneb moodulitest, mis on suuremal / vähemal määral iseseisvad. Nt: maikelluke Ramet moodustab geneti. Nt: harilik kuusk. Kuuse oks – 1 tüvest lähtuv oodul. Kui oks end ise ei suuda ülevad pidada (on varjus/kahjustunud) siis lastakse oksal ära kuivada. 3. POPULATSIOONI TASE – Demograafiline ökoloogia Isendid samast bioloogilisest liigist moodusavad populatsiooni. Üksi isendid hakkama ei saa, ja kui saavadki – surevad varsti vlja. Populatsioon... 1) ... vabalt ristuvate isendite kogum DEEM – ehk pammiktiline populatsioon 2) ..
annaabi.ee 
