2. Aksoni üldine ehitus Aksoni terminaal sinna jõuab eritus/ärritus Schwanni rakk , Ravier´ soonis 3. Aksonite põhitüübid diameetri ja müeliinikesta arengutasemest lähtudes,aktsioonipotentsiaalide leviku kiirus eri tüüp aksonites 4. Neurogliiarakkude tüübid ja põhilised funktsioonid: Astrotsüüdid e. tähtrakud reguleerivad ajuvedeliku koostist, reguleerivad lokaalset verevarustust ajus, moduleeruvad neuronite poolt genereeritavaid signaale. Ependüümrakud: vooderdavad ajuvatsakesi ja seljaaju keskkanalit, toodavad ajuvedelikku, stimuleerivad ajuvedeliku tsirkulatsiooni, omavad toese funktsiooni. Mikrogliia rakud täidavad kaitsefunktsiooni (fagotsütoos) Oligodendrotsüüdid reguleerivad neuronite varustust toitainetega Sateliitrakud ümbritsevad neuronite kehasid ganglionites. Tal on nii toese kui toitainete vahendamise funktsioon MEELEELUNDITE TALITUS
(alamkasutusjuhud lisa hiljem, kui üldse & laiformaadis kirjelduse keerukamatest laiendustest) 2. Primaarsed tegutsejad joonista süsteemist vasakule poole. 3. Toetavad tegutsejad käivad paremale. 4. Arvutisüsteemid-tegutsejad joonista teistmoodi kui inimtegutsejad (nt klassi ristkülik aga pane stereotüüp actor juurde) Süsteemi jadadiagramm kasutusjuhu mudeli osana Süsteemi jadadiagramm väljendab tegutsejate poolt genereeritavaid sisend-väljund sündmusi süsteemi jaoks. Süsteemi jadadiagramm on kasutusjuhu mudeli osa, mis näitab “mida süsteem peab tegema”, süsteem on antud juhul must kast. Süsteemi jadadiagramm tehakse detailimisfaasi iteratsiooni nõuete analüüsi osas (tra Kaarel) konkreetsete kasutusjuhtude kohta. Kasutusjuhud kirjeldavad, kuidas kasutajad suhtlevad loodava süsteemiga. Suhtlemise käigus genereerib tegutseja süsteemile sisendsündmusi, nõudes vastuseks operatsioonide täitmist
On ka teine RC-generaatori lülitus, mida nimetatakse Viini silliaga lülituseks. Selektiivne tagasiside tekitatakse siin ahelaga R1-C1, R2-C2. Taolisele lülitusele on iseloomulik et teatud sagedusel on selle ahela faasi nihe null ja kui anda see signaal mitte inventeerivale sisendile, siis tekkib positiivne tagasiside. Lülituses on ka teine tagasiside ahel, mis on negatiivne tagasiside ja mis on mittelineaarne. See toimib inventeerivas sisendis ja tema ülesandeks on stabiliseerida genereeritavaid võnkumisi. Stabiliseerivaks elemendiks on takistusena R4 lülitatud posistor, mis peab olema valitud selliselt, et ta kuumeneb sobivalt teda läbiva voolu toimel. Kui mingil põhjusel väljund signaal suureneb, siis suureneb ka tagasiside ahelas R3, R4 vool. Voolu suurenemise tõttu tõuseb posistor temperatuur ja tema takistus väheneb. R4 takistuse vähenemise tõttu tugevneb tagasiside pinge. Seetähendab suureneb inventeerivasse sisendisse antav pinge
On ka teine RC generaatori lülitus mida nimetatase viini sillaga ühenduseks. Selektiivne tagasiside tekitatakse siin ahelaga R1 C1 R2 C2. Taolisele lülitusele on iseloomulik see, et teatud sagedusel on selle ahela faasinihe 0 ja kui anda see signaal mitte inventeerivale sisendile siis tekib positivne tagasiside. Lültiuses on ka teine tagasiside ahel milline on negatiivne ja milline on mittelineaarne tagasiside. See toimib inventeerivas sisendis ja tema ülesandeks on stabiliseerida genereeritavaid võnkumisi. Stabiliseerivaks elemendiks on taksitusena R4 lülitatud posistor milline peab olema valitud selliselt, et ta kuumeneb sobivalt teda läbiva voolu toimel. Kui mingil põhjusel väljund signaal suureneb siis suureneb tagasiside ahelas R3 R4 vool. Voolu suurenemise tõttu tõuseb posistori temperatuur ja tema takistus väheneb. R4 takistuse vähenemise tõttu väheneb tagasiside pinge. Posistori takistus suureneb ning tugevneb negatiivne tagasiside
annaabi.ee 
