bioloogilist põhja. Mis see siis on, mille lapsed geneetiliselt pärivad oma vanematelt? Transformatsioonigrammatikale pani aluse teos Syntactic Structures 1957. Selle teoreetilised alused on: – Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance). – Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed. – Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile. – Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu. Generatiivne grammatika: fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (leksikaalsete reeglite abil). Generatiivne grammatika üritab kirjeldada seda, mida kõneleja teab, mitte seda, mida ta kõnes
bioloogilist põhja. Mis see siis on, mille lapsed geneetiliselt pärivad oma vanematelt? Transformatsioonigrammatikale pani aluse teos Syntactic Structures 1957. Selle teoreetilised alused on: Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance). Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed. Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile. Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu. Generatiivne grammatika: fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (leksikaalsete reeglite abil). Generatiivne grammatika üritab kirjeldada seda, mida kõneleja teab, mitte seda, mida ta kõnes
on omased kõigile liigi homo sapiens isenditele. • Chomsky on filosoofilises plaanis seega järjekindel ratsionalist. Syntactic Structures 1957 • Teos pani aluse transformatsioonigrammatikale, mille teoreetilised alused on: – Tuleb eristada kompetentsi (competence) ja esitust/sooritust (performance). – Grammatika (kompetents) genereerib lõplikust hulgast elementidest lõputu hulga lauseid (rekursiivsuse tõttu), millest enamus on ainukordsed. – Keeleteaduslik grammatika genereerigu need ja ainult need laused, mis vastavad emakeelse kõneleja kompetentsile. – Emakeelne kõneleja ei tee keelelisi vigu.(kirjutamine ei lähe arvesse) • Generatiivne grammatika – fraasistruktuurireeglid: moodustavad lause asendusreeglite kaudu (S→NP + VP) ja moodustavad iga lause hargmiku (vt sügissemestri materjali); lõppfaasis on kõik mitteterminaalsed sümbolid asendatud terminaalsetega (lõplikud) (leksikaalsete reeglite abil).
annaabi.ee 
