20. Tingitud reflekside tekkemehhanism 1. Kui kesknärvisüsteemis tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi. 2. Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga 3. Organismi vastav funktsionaalne seisund 4. Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest. Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad), kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud. Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune. Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid, selleks võib muutuda ka keskkond, milles inimene elab või toimib. Tingitud reflekside liigid: Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad)
On signaalse iseloomuga Kujunemise mehhanism ja tingimused: _ Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast.Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi _ Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga _ Organismi vastav funktsionaalne sisund _ Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest _ Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad) _ Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud _ Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune _ Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid _ Tingitud ärritajaks võib muutuda ka keskkond, milles inimene elab või toimib Tingitud reflekside liigid: · Naturaalsed e
• Signaalse iseloomuga Tekkemehhanism: • Kui KNS tekib kaks erutuskollet, siis tõmbab tugevam kolle endale ka erutuse nõrgemast. Erutuse üheaegne kordumine mõlemas koldes kujundabki tingitud refleksi • Indiferentse ärritaja ajaline kokkulangemine tingimatu refleksiga • Organismi vastav funktsionaalne sisund • Tingitud refleksi kujundamisel peab ajukoor olema vaba teistest tegevustest • Uusi tingitud reflekse iseloomustab nende generaliseeritus (sarnased ärritajad) • Kinnistunud tingitud refleksid on vähem generaliseerunud • Indiferentseks ärritajaks võib olla ükskõik milline sise- või väliskeskkonnast lähtuv ärritaja, mis on vähemalt läviärrituse tugevune • Tingitud ärritajaks võivad olla ka ajaintervallid • Tingitud ärritajaks võib muutuda ka keskkond, milles inimene elab või toimib Tingitud reflekside liigid: Naturaalsed e. loomulikud – kujunevad tingitud ärritaja püsivaid omadusi
annaabi.ee 
