Referaat Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Sisukord Table of Contents Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Generaliseerimine ja selle kasulikus........................................................................................... 4 Kriteeriumid näitamaks generaliseerimise vajadust....................................................................4 Generaliseermise meetodi........................................................................................................... 6 Generaliseerimine GIS-i programmides..................................................................................... 7 Ramer Douglas Peucker’i ja Lang’i algoritm............................................................................. 8 Kokkuvõte...........................
vektorandmete puhul relevantne ei kehti sama moodi rasterandmete puhul. 4. Kaugseire andmeallikana, iseloomustage viise, olulisust eri aegadel (ajalooliselt) , ajakulu. Aerofotod, ortofotod. Kaugseireandmed võimaldavad hankida kiiresti informatsiooni ajakriitilistes olukordades, hankida informatsiooni raskesti ligipääsetavate alade kohta, uuendada andmebaase ajakohasema teabega, jälgida muutusi ajas ning tuvastada huvialuseid nähtusi. 5. Generaliseerimise tegurid(võtted), nimetage, iseloomustage mõne sõnaga mõju kujutisele kaardil. Mõõtkava Kaardi otstarve Kaardi teema ja tüüp Kaardi vormistus Territooriumi iseärad Objekti uuritus AB otstarve / andmemaht Raster ja vektorkujul andmed 6. Võrrelge andmete vektorkuju, rasterkuju andmete saamise võimaluste, andmekogus talletamise ja analüüsis kasutamise seisukohalt. Andmete saamise võimalus Andmekogus talletamine Analüüs 7
põhimaantee). Mõõtühikud ja seosed teiste nähtustega. Reaalsusmudel vastab küsimustele Millised maailma elemente ehk nähtusi kujutada kaardil? Mis on eraldi nähtus, mis on ühe nähtuse atribuut, mis on kompleksähtus? Kas on piisavalt oluline, et kujutada kaardil? 5. Mis on kaardi andmemudel, milleks on teda vaja? KUIDAS me seda kaardistame? Andmemudel kujutab endas punkti, joont, pinda: topoloogia reegleid( reeglid paiknemise kohta, kuidas kujundada 2 asju), generaliseerimise reegleid(min, max mõõdud). Kuidas antud looduse alamhult modelleerida kaardile. Tagab andmekogude ühilduvuse teistega. Loetakse üles atribuudid, millega nähtusi kirjeldatakse. Ka atribuutide ja koordinaatide määramise täpsused. 6. Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja? MILLISEID leppemärke kasutada? Kujutab endas leppemärkide süsteemi. Valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse selle visuaalselt tajutav kujutis. Annab
lihtsustamiseks või andmemahtude vähendamiseks (AB) 2. Nähtuste valik, üldistamine ja lihtsustamine vastavalt mõõtkava, kaardi sisu ja kaardistatava territooriumi iseäradele kaardil kujutamise detailsuse/resolutsiooni muutmiseks (kartograafiline) 3. Joone punktide arvu vähendamine ilma joone üldise kuju muutmiseta 4. Rasterandmete piksli suurendamine ja andmete teisendamine (resampling) Generaliseerimise tegurid: · Kaardi otstarve · Mõõtkava · Kaardi teema ja tüüp · Territooriumi iseärad · Objekti uuritus · Kaardi vormistus · AB otstarve / andmemaht Generaliseerimise tüübid · Kvalitatiivsete parameetrite üldistamine · Kvantitatiivsete parameetrite üldsitamine · Valik tsensuse järgi · Valik normi järgi · Geomeetriliste joonte üldistamine · Kontuuride ühendamine · Objektide võimendamine Generaliseerimise täpsus
d. mõõtühikuid ja e. (seoseid teiste nähtustega) f. Milliseid maailma elemente ehk nähtusi kujutada kaardil? Mis on eraldi nähtus, mis on ühe nähtuse atribuut, mis kompleksnähtus? Kas on piisavalt oluline et kujutada kaardil? 8. Mis on kaardi andmemudel, milleks on teda vaja? a. Andmemudel kujutab endas punkti, joont, pinda; b. topoloogia reegleid (reegleid paiknemise suhtelisusest); c. generaliseerimise reegleid (miinimum, maksimum, mõõdud) d. Kuidas antud looduse alamhulk modelleerida kaardile. Tagab andmekogude ühilduvuse teistega. Loetakse üles atribuudid millega nähtuseid kirjeldatakse. Ka atribuutide ja koordinaatide määramise täpsused. 9. Mis on kaardi esitusmudel, milleks on teda vaja? a. Kujutab endast leppemärkide süsteemi. b. Valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse selle visuaalselt tajutav
parameetrid on (Jagomägi, 1999): Asukohatäpsus kaardil määratud objektide asukoha erinevus tegelikkusest, kuid arvestades generaliseerimisnõudeid ning osade leppemärkide mittemõõtkavalist iseloomu. Atribuuditäpsus leppemärkide abil edasiantud objektide iseloomustuse vastavus tegelikkusele Loogiline õigsus väikesemõõtkavalistel kaartidel objektidele rakendatud generaliseerimise määr säilitamaks nende omavahelise asukoha õigsuse . Täielikkus kaardil on näidatud kõik objektid, mis antud mõõtkava ja kasutusotstarbe puhul on olulised ja eksisteerisid väljaandmiskuupäeva seisuga. Ajakohasus kaardil kujutatu vastab näidatud kuupäeva seisule, või kaardil näidatud kuupäeva erinevus kaardi kasutamise kuupäevast. Asjakohasus kaardil näidatu on tõepoolest sellele kaardile sobiv, ei sisalda liialt koormavat infot, kaart leiab kasutajaid.
näitajate üldistamine. Generaliseerimist mõjutavad faktorid: kasutusotstarve, teema, mõõtkava, omapära 59. Millised on generaliseerimist mõjutavad põhifaktorid? Generaliseerimist mõjutavad faktorid: kasutusotstarve (kelle jaoks?) teema (mida ja kui palju üldistada?) mõõtkava omapära (iseärasus, kuidas nähtusi valida) 60. Milliseid generaliseerimise liigid, kirjeldage nende olemust? Saame eristada generaliseerimist: loogilisel tasandil (väljendub otsustes)-ees tegevuse tasandil (väljendub graafilises väljundis) Generaliseerimise meetodid: Valiku tegemine (valiku tunnus piirväärtus, mis näitab objekti suurust või tähtsust; valiku norm reguleerib kaardi koormust ühe nähtuse lõikes)
kaardikihil asus piir. 18 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Generaliseerimine Joonte lihtsustamine – osade punktide eemaldamine joontelt. Joonte silumine - punktide lisamine joontele nende kumeraks muutmiseks. Filtreerimine kui generaliseerimise ja analüüsi vahend Filtreid ehk liikuvaid aknaid kasutatakse rasterpõhise andmekäsitluse puhul. Liikuv aken kujutab endast ruutmaatriksit (tavaliselt 3x3 maatriks), mis liikudes mööda kaardikihti genereerib uue kaardikihi mõõdukas silumine, kõik väärtused on ühesugused, summa on 1 nõrk silumine, maatriksi keskel on suurem väärtus kui servadel, summa 1 konaruste võimendamine
annaabi.ee 
