19. Mida tähistatakse mõistetega tiheasustatud ala või kompaktse hoonestusega ala ning millises kontekstis on neid mõisteid kasutatud planeerimisseaduses? Tiheasustusala - linna ja alevi piiridesse jääva territooriumi ning aleviku ja küla selgelt piiritletavat kompaktse hoonestusega olemasoleva või planeeritava territooriumi osa. Maa alad, mille kohta on koostatud linnade ja alevite generaalplaanid, detailplaneerimise projektid, ettevõtete gruppide generaalplaani skeemid, maa-asulate planeerimise ja hoonestamise projektid ning muud planeerimisprojektid, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. 20. Selgita mõistet: küla, ehk millised alad kuuluvad küla koosseisu? Küla on väike maa-asula, mille moodustavad üksteisega lähestikku asuvad talud või elamud. Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse kohaselt on küla siiski mitte asula, vaid vallasisene territoriaalüksus. Eestis on traditsiooniliselt olnud: sumbkülad valdavalt Lääne-Eestis ja saartel;
Farmis on üks laut, mis on täpselt mõeldud 351 looma tarbeks. Laut on neljarealine, kahe sööda- ja kolme sõnnikukäiguga. Loomaread on paigutatud piki hoonet, ühes reas on 88 looma. Kaks kohta on varuks. Ühele loomale on jäetud 1,2 meetrine ala. Ühe loomarea pikkus 106m. Lauda laius on 25m, pikkus 130m. Veisefarmi asendiplaan on toodud lisas B, joonisel B.1. 6 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 4.1. Söödatarve Generaalplaani projekteerimisel materjalide vajaduse arvutuse eesmärgiks on hoidlate valik [2, lk. 53]. See arvutus on tehtud aastase perioodi kohta. Juurvilja tarve aastas ühe lehma kohta on 920 kg. Ööpäevane juurvilja vajadus ühe lehma kohta on 920 : 365 = 2,5 kg. (4.1) Veisefarmi ööpäevane söödatarve on arvutatav valemiga [2, lk. 53] mf = z · mi = 351 · 2,5 = 877,5 kg , (4.2)
Farmis on üks laut, mis on täpselt mõeldud 30 looma tarbeks. Laut on kaherealine, ühe sööda- ja kahe sõnnikukäiguga. Loomaread on paigutatud piki hoonet, ühes reas on 15 looma. Üks koht on varuks. Ühele loomale on jäetud 1,2 meetrine ala. Ühe loomarea pikkus 19m. Lauda laius on 15m, pikkus 25m. Veisefarmi asendiplaan on toodud lisas B, joonisel B.1. 8 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU 4.1. Söödatarve Generaalplaani projekteerimisel materjalide vajaduse arvutuse eesmärgiks on hoidlate valik [1, lk. 35]. See arvutus on tehtud aastase perioodi kohta. Jõusööda aastane tarve ühele lehmale on 2499kg. Ööpäevane jõusööda vajadus ühe lehma kohta on 2499 : 365 = 6,9 kg. (4.1) Veisefarmi ööpäevane söödatarve on arvutatav valemiga [2, lk. 53] Mf = z · mi = 28 · 6,9 = 193,2 kg , (4.2)
annaabi.ee 
