Esimene peatükk käsitleb genealoogia mõistet, annab ülevaate selle ajaloost ja arengust ning tutvustab lühidalt ka tänapäeval levinud digitaalseid võimalusi sugupuu koostamisel. Teine peatükk keskendub juba konkreetselt minu emapoolsele sugupuule, millest suurem töö ongi sugupuu kokkupanemine digitaalsel teel seitsme põlvkonna raames, lisatud on aga ka intervjuu teel saadud andmeid suguvõsa liikmete kohta. Genealoogiaalane materjal on leitud peamiselt Voldemar Vitkini ja Aadu Musta suguvõsauurimist puudutavatest teostest ning kasutatud on ka mitmeid veebipõhiseid materjale. Oma sugupuu uurimisel sain põhilise info oma vanavanaemalt Virve Kännult, kes on praegu 83-aastane ning omab seetõttu vast kõige paremat ülevaadet meie sugupuust. Uurimismeetodina ongi kasutatud peamiselt struktureerimata intervjuud vestluse käigus tutvustas vanavanaema mulle meie sugupuu
Büroo kujunes genealoogilisiste uurimuste keskuseks ning andis tegevusele uue hoo ja suuna. Varem uuriti tuntud ühiskonnategelaste põlvnemislugusid, siis nüüd pidas büroo oluliseks ka andmestiku kogumist rahva kõikide kihtide kohta, et seda võiks kasutada pärilikkuse, sotsiaalbioloogiliste ja muude nähtuste uurimisel. 1940.a. detsembris. keelati Eestis pärast kommunistlikku riigipööret avalik, organiseeritud genealoogiaalane tegevus. Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts suleti ja Genealoogiatoimkonna ning Eesti Sugukondade Uurimise Brüoo tegevus lõpetati 1980. hakkasid ilmnema olulised muutused aastate teisel poolel, eriti "laulva revolutsiooni" päevil. Ajakirjanduses avaldati genealoogiliste uurimuste allikaid, metoodikat ning vormistamist käsitlevaid kirjutisi. 5. mail 1990.a. Eesti Genealoogia Seltsi (EGS) asutamine. asutatud selts loeb end esimese EV ajal tegutsenud Eesti Eugeenika ja
Büroo kujunes genealoogilisiste uurimuste keskuseks ning andis tegevusele uue hoo ja suuna. Varem uuriti tuntud ühiskonnategelaste põlvnemislugusid, siis nüüd pidas büroo oluliseks ka andmestiku kogumist rahva kõikide kihtide kohta, et seda võiks kasutada pärilikkuse, sotsiaalbioloogiliste ja muude nähtuste uurimisel. 1940.a. detsembris. keelati Eestis pärast kommunistlikku riigipööret avalik, organiseeritud genealoogiaalane tegevus. Eesti Eugeenika ja Genealoogia Selts suleti ja Genealoogiatoimkonna ning Eesti Sugukondade Uurimise Brüoo tegevus lõpetati 1980. hakkasid ilmnema olulised muutused aastate teisel poolel, eriti "laulva revolutsiooni" päevil. Ajakirjanduses avaldati genealoogiliste uurimuste allikaid, metoodikat ning vormistamist käsitlevaid kirjutisi. 5. mail 1990.a. Eesti Genealoogia Seltsi (EGS) asutamine. asutatud selts loeb end
annaabi.ee 
