Kui vorm on mitmuses, siis otsida mitmuse tunnust (mitmus on alati markeeritud) Tüvemitmuse puhul jälgida ühtesulamist tüvevokaali ja mitmuse tunnuse vokaali vahel (tunnus poolitada) Ainsuse nimetaval ja omastaval käändel pole lõppu, nt (selle) kala, venna, raamatu, turu, kuuse Kui 1) ainsuse osastava käände vorm lõpeb vokaaliga (mis ei kuulu da-lõpu koosseisu) või kui 2) ainsuse sisseütlev on lühike (geminatsiooniline, nagu tulle, merre, kätte, vette, okkalisse, olulisse), siis pole neil käändevormidel 1) osastava ega 2) sisseütleva lõppu Verbi oleviku eitavas kõnes ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde vormis avaldub puhas verbitüvi, tunnuseid neil vormidel pole (ei tee, ei käi, ei loe; (sa) tee, käi, loe) keel-tüübis on ainsuse sisseütleval erandlikult de-lõpp, nt keel/de, suur/de, hool/de
Omaette tunnust ei ole. MEELDETULETUSEKS Kui vorm on mitmuses, siis otsida mitmuse tunnust (mitmus on alati markeeritud). Tüvemitmuse puhul jälgida ühtesulamist tüvevokaali ja mitmuse tunnuse vokaali vahel (tunnus poolitada). Ainsuse nimetaval ja omastaval käändel pole lõppu, nt (selle) kala, venna, raamatu, turu, kuuse. Kui ainsuse osastava käände vorm lõpeb vokaaliga (mis ei kuulu da-lõpu koosseisu) või kui ainsuse sisseütlev on lühike (geminatsiooniline, nagu tulle, merre, kätte, vette, okkalisse, olulisse), siis pole neil käändevormidel osastava või sisseütleva lõppu. Verbi oleviku eitavas kõnes ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde vormis avaldub puhas verbitüvi, tunnuseid neil vormidel pole (ei tee, ei käi, ei loe; tee, käi, loe). keel-tüübis on ainsuse sisseütleval erandlikult de-lõpp, nt keel/de, suur/de, hool/de.
· 4-silbilised ja pikemad ne- ja s-sõnad, mille kaasrõhuline osa on 2-silbiline · Inimene, kallikene, kullakene, pahaendeline, õpilane, õppimine, astanguline, hobusekene, kanadalane · 2-silbilised II-vältelised sõnad naine ja teine, poolteist, teineteist ja üksteise. VORMISTIKUST: · Ains part konsonanttpveline ja t-lõpuline (ainukest, putukakest, tarretust) · Ains illat sse-lõpuline ja geminatsiooniline ( joonestusesse e joonestusse, tõttamisesse e tõttamisse) · de-mitmus on kons.tüveline ja te-tunnusline · Mitm part lõputa (joonelisi, kahjustamisi, lahvandusi) · i-mitmus on normikohane, kui vähe kasutatav PÕHITÜÜP TÖÖLINE · töölise, töölist, töölisesse e töölisse, tööliste, töölisi e tööliseid, töölistesse e töölisisse e tööliseisse.
o oleviku mitmuse 3. pööre on TA ja sisekaoline, nt anDvaD ‘annavad’; o di-tunnuseline impersonaal kaasrõhulise silbi järel, nt kasvattaDi; Viljandimaaga ühised jooned: o mitmuse partitiivis 3- ja enamasilbilistes sõnades, kontraheerunud sõnades ja 3-silbilistes ne-, s-sõnades on id-lõpp, nt aGaniD ‘aganaid’ (ka keskmurde lõunaosa, ida- ja lõunaeesti murded); o 3-silbilistes i-tüvedes on si-lõpp (ka keskmurre); o käsi-tüüpi sõnades on geminatsiooniline a-tüveline mitmuse partitiiv, nt kässa; Lõunarühm Häädemeeste, Saarde murrak. Ühisjooned Mulgi ja üldisemalt lõunaeesti murretega eriti morfoloogias. Palju variatiivsust: segamini on lõuna- ja põhjaeestilised jooned; erijooned: o nd- ja nud-lõpuline, aga ka nu- partitsiip o paralleelselt tud-, dud- või lõunaeestiline du-partitsiip;
annaabi.ee 
