Hõime sundisid rändama kliimamuu- tus, elanikkonna juurdekasv ja maanappus. Vähem tähtis polnud ka neid kannustav sõja-ja seiklushimu. Ajendiks olid edasitungivad hunnid, kes kävitasid Musta mere lärse idagootide riigi 375 a. Selle tagajärjel hävis Rooma riigi läänepoolne osa. Selle asemele tekkisid germaanlaste riigid. Germaanlased võtsid vastu ristiusu selle ariaanlikus vormis. Germaanlaste rändamine ja asulad 4. ja 5. sajandil. Gemaani hõimud rajasid oma riigid: vandaalid - Põhja-Aafrikasse läänegoodid - Hispaaniasse idagoodid - Itaaliasse frangid - Galliasse anglod ja saksid - Britanniasse Vandaalide riik Aafrikas (429-534) Vandaalid elasid gootide poolt väljatõrjutuna Slovakkias ja Transilvaanias. Koos kvaatide, sueebide ning alaanidega tungisid nad üle piiriks olnud Reini jõe, mille STILICHO oli jätnud Rooma leegionide kaitseta, siirdusid edasi Galliasse. Pärast Hippo Regiuse vallutamist
Allakäigu põhjuseks peeti kohut kristlaste üle.Kujunesid sõltumatud väikesed riigid vana Lääne-Rooma aladele. Lääne provintsi alla kuulusid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia-need olid ennem roomlaste vallutamist riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ida- Rooma provintsile kuulusid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus-need olid ennem roomlaste vallutamist jõukae linnadega maad. Ida provintsis levis Kreeka keel. 476 a pKr kukutas gemaani väepealik Odoakus viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuse, selle sündmusega loetakse lõppenuks ühtlasi ka vanaaeg. Ida-Rooma riik jäi püsima ning sai tuntuks Bütsantsi nime all. Constantinus Suur jätkas Discletianuse algatatud ümberkorraldusi. 313 aastal legaliseeris ta ristiusu, mis seni oli keelatud. Ta lasi rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Theodosius Suur oli viimane keiser, kes suutis mõlemad pooled lühikeseks ajaks ühendada. Pärast tema surma 395 a
üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tyli vaanidega; räägitakse kääbustest- seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ulatuvad tagasi eKr aega. Gemaani müüdid tunduvad tänapäeval julmad ja toored jumalate vahel on tavaline on surmavaen ja kättemaks, milles pole 1 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini halastust. Pole läbinisti häid või halbu tegelasi, kangelaste vigadest sünnivad konfliktid, mis on müütide aluseks. Samas ei puudu kõlbelised väärtused tarkus, mõõdukus, kaine meel, ettenägelikkus ja sõprus
annaabi.ee 
