Koos Iisakuga mindigi üles mägedesse. Iisak sai sealt kingiks väliääsi. Tegu oli vaid proovikaevandamisega ning mõneks ajaks pidi Aronsen tõesti suuremast kauplemisest loobuma. Edasiseks kaevandamiseks oli vaja üles leida Geissler, kellele kuulus paremate maavaradega mäekülg. Nagu imeväel sõitis Kaugemaale otsitud mees. V Inger käis Gustaviga marjul. Inger oli Gustavisse armunud. Geissler arutas käskjalgadega vasemäe müümis. Nende pakutud 15 kuni 20 tuhat oli Geissleri arvates liiga vähe. Tema oleks soovinud veerand miljonit. Ka teistkordsel kõnelemisel ei jõutud kokkuleppele. Barbro lapse tapmine oli välja tulnud ning ta oli eeluurimise all. Tõenäoliselt oli info lekitajaks Oliine. Aksel kartis, et ka teda võidakse vahistada. VI Nüüd oli kivilaut valmis, kuid esialgu turbakatusega. Gustav lahkus talust. Ta oli alati aidanud naistel pesupalisid(kausse) jõe äärde vedada. Ta soovitas ühte ehitajat Hjalmarit enda asemele
riigilt välja ostmata. Hiljem selgub, et Oliine oli kadedusest teatanud nii Os-Andersile kui ka lensmanile, et maalapp pole Iisaku omand. · Lensman Geissler hindab Iisaku pingutusi ning üritab mehele kehtestada võimalikult väikest hinda maatüki eest. Hinnaks jääb 50 taalrit. Geissler taandatakse oma ametist, sest tal polnud koheselt näidata mingi tehingu raha, tema asemele saab maksukoguja poeg Heyerdahl, kes mõõdab maa uuesti ümber, kuid Geissleri leping jääb siiski jõusse ning Iisakul tuleb maalapi eest tasuda endiselt 50 taalrit. · Iisak on sunnitud laadale viima oma härja, asemele ostab mees kidura sõnni. · Ingeril on sündinud teine laps, kelle nimeks saab naise onu järgi Siivert, esimese lapsukese nimeks sai Eleseus. Naise kolmas sünnitus ebaõnnestub ning sündinud tüdruk sureb. Ka Ingeri tervis püsib pikka aega kehvana.
Koos Iisakuga mindigi üles mägedesse. Iisak sai sealt kingiks väliääsi. Tegu oli vaid proovikaevandamisega ning mõneks ajaks pidi Aronsen tõesti suuremast kauplemisest loobuma. Edasiseks kaevandamiseks oli vaja üles leida Geissler, kellele kuulus paremate maavaradega mäekülg. Nagu imeväel sõitis Kaugemaale otsitud mees. V Inger käis Gustaviga marjul. Inger oli Gustavisse armunud. Geissler arutas käskjalgadega vasemäe müümis. Nende pakutud 15 kuni 20 tuhat oli Geissleri arvates liiga vähe. Tema oleks soovinud veerand miljonit. Ka teistkordsel kõnelemisel ei jõutud kokkuleppele. Barbro lapse tapmine oli välja tulnud ning ta oli eeluurimise all. Tõenäoliselt oli info lekitajaks Oliine. Aksel kartis, et ka teda võidakse vahistada. VI Nüüd oli kivilaut valmis, kuid esialgu turbakatusega. Gustav lahkus talust. Ta oli alati aidanud naistel pesupalisid(kausse) jõe äärde vedada. Ta soovitas ühte ehitajat Hjalmarit enda asemele.
Inger samasugust meelehärmi kui oma last tappes...Süütundest tegi Inger heina ära.. Meestel sai ka lootsik Mägijärvel valmis. 15. Mahe rusikas tegi aga nii, et Inger muutus taas, tagasi alandlikuks. Tuli põud ja tuli Geissler, kes seekord oli rusutud välimuse ent mitte olemisega. Mäel juba 7 asunikutalu. Seekord pani Geissler ette kraavi teha, jõgi ju on, miks siis põllud kuivavad? ...Järgmisel päeval aga põllud ei rohetanud ja Geissleri vaimustus oli üle läinud. Ta lubas naasta ja kaevanduse püsti panna, andis Leopoldiinele ära oma hõbedoosi ja isegi veevärk hakkas tööle ja põllud olid niisutatud. Brede oli kaupmehele võlgu ja lubas isegi oma talu maha müüa. Selle kais ta ka paaniliselt mägedes varandust otsima, kividest. Brede tütar, Barbo, läks hoopiski Akselile teenijatüdrukuks. Vahest ta oli küll lohakas, ent üldiselt tegi töö ära, ja nad said hästi läbi. 16
Nobeli auhinna ,,Maa õnnistus" (1917). Teose peategelane Iisak rajab kaugel mägismaal endale talu, mis autori silmis omandab sümboli tähenduse. Iisaku elufilosoofia on lihtne ainult maad harides võib inimene õndsaks saada. Ta kehastab kõigutamatult stabiilset, maaga lahutamatult seotud inimest. Iisakule vastandub maakonna politseiülem Geissler, rahutu hingega mees, kes on pidevalt kuhugi teel, aga alati valmis Iisakule kui põlluharijale omakasupüüdmatut abi pakkuma. Geissleri arusaama järgi kuuluvad inimene ja loodus kokku, ta näeb Iisakus inimese ja maa sümboolset seost. Romaanis avaldab Hamsun varjamatult oma poolehoidu lihtsatele inimestele, kes kohanematusest linnaeluga on rännanud elama karmi ja puutumatu looduse rüppe. Hamsun on palju maailmas rännanud. Mida vanemaks ta saab, seda enam süveneb temas põlgus ja vastumeelsus linnaelu ja tsivilisatsiooni vastu. Üha enam tugevneb maaelu hindamine ja väärtustamine.
annaabi.ee 
