Tegelikult on Bt-valk küllalt ebastabiilne ja tema kuhjumine mis tahes süsteemis ei ole reaalne. Samuti ei ole suudetud tõestada GM-taimede kahjulikku mõju mulla mikrofloorale, mida on eriti aktiivselt uuritud B-taimede puhul. Väide, nagu oleks taimedes toodetud Bt-toksiinil teistsugune aktiivsus kui bakteris sünteesitul, on kogu senise teadusteabe põhjal täiesti väär. Neidki hüpoteese on võimendatud Eesti ajakirjanduses. Keskkonnakaitsjate argumendid geenmuundamise vastu on selged. Looduses sellist asja ei esine. Ja säherdune geenidega manipuleerimine võib algatada pöördumatuid protsesse ökoloo- gilistes süsteemides. Ning vähendab ka liigilist mitmekesisust. Lisaks satuvad GM-firmade 3 sõltuvusse põllumehed, sest nende viljade seemned ei idane ega mädane ja igal aastal tuleb osta uued seemned. Ning tagatipuks võivad GM-viljad olla ka allergeenid
bakterid, taimed, loomad, kelle pärilikkuse ainet ehk DNA-d on geenitehnoloogiliste võtete abil kunstlikult muudetud. Tavapärase sordiaretus on baseerunud liigile omase pärilikkuse materjali töötlemisega, ent geneetiline siirdamise abil kombineeritakse väga kaugete liikide ning eluvormide geene. On võimalik kogunisti sisestada bakterilt pärit geene taimedele või siirdada organismi tehisgeene, mida seal varem ei esinenud. Looduses iseeneslikult sellised protsessid ei ole võimalikud. Geenmuundamise puhul on põllumajanduslikesse kultuuridesse sisestatud mingit kindlat tunnust kandev võõrgeen, mis sisaldab endas lisaks vajalikule omadusele ka antibiootikumile resistentset märgistusgeeni ja geeni talitlust reguleerivat DNA promootorit. Esimene geneetiliselt muundatud taim oli tubakas, mis teostati 1983.aastal. See sai võimalikuks tänu bakterile- agrobakterium. See bakter oli võimeline nakatama edukalt taimi,
GMO-dega kokku puutuda. GMO propageerijatel ei tohi tekkida õigust sundida mittesoovijaid nende kultuure teadlikult või siis ka teadmata tarbima. Peale selle, et GMO ohutust pole põhjalikult uuritud, on ka teadmised selle kohta väga puudulikud. Peale muude raskuste DNA mõistmisel ei arvesta molekulaarbioloogia teooriad uusi teadmisi, mille kohaselt oluline osa DNA talitlusest avaldub kvanttasemel. Seepärast on võimatu ennustada ja mõista geenmuundamise kogumõju tervisele ja keskkonnale.Me tunneme GMO-de mõju liiga vähe, seepärast oleks vastutustundetu viia neid loodusesse. Seda enam, et loodusesse viidud GMO-DNA võib püsida keskkonnas igavesti. 7 Geneetiliselt muundatud organismid 3. Kokkuvõte Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on tänapäeva biotehnoloogia abil
annaabi.ee 
