kvalitatiivselt - seemnete värv, õite värv, seemnete pind; kvantitatiivselt varte ja kaunade pikkus Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilunud. sümbolid: P partens vanemad F filia tütar, filiales poeg F1 I põlvkond F2 II põlvkond - peegel & lauake emane - kilp & oda isane X ristamine AaBbCc geenivalem Genotüüp tähekombinatsioonidena Fenotüüp paigutatakse genotüübi alla sõnadega Näiteks taimede kasvu mõjutavaid alleele märgitakse järgmiselt: d kääbuskasv (d pärineb inglise keelsest sõnast "dwarfness", kääbusus); D - dominantne kõrget kasvu määrav alleel. Üldiselt lähtutaksegi sellest, et alleeli tähistus tuleneb retsessiivsest tunnusest. Seega märgitakse kõrgekasvuliste ja kääbuskasvuliste taimede alleelset koostist
kvalitatiivselt - seemnete värv, õite värv, seemnete pind; kvantitatiivselt – varte ja kaunade pikkus Selleks, et tähistada pärilikkusefaktoreid, kasutas Mendel sümboleid. Geneetiliste sümbolite kasutamise kõige üldisemad printsiibid on tänapäevani säilunud. sümbolid: P – partens – vanemad F – filia – tütar, filiales – poeg F1 – I põlvkond F2 – II põlvkond ♀ - peegel & lauake – emane ♂ - kilp & oda – isane X – ristamine AaBbCc – geenivalem Genotüüp tähekombinatsioonidena Fenotüüp paigutatakse genotüübi alla sõnadega Näiteks taimede kasvu mõjutavaid alleele märgitakse järgmiselt: d – kääbuskasv (d pärineb inglise keelsest sõnast “dwarfness”, kääbusus); D - dominantne kõrget kasvu määrav alleel. Üldiselt lähtutaksegi sellest, et alleeli tähistus tuleneb retsessiivsest tunnusest. Seega märgitakse kõrgekasvuliste ja kääbuskasvuliste taimede alleelset koostist
See on tingitud juhuslike hälvete suuremast mõjust (osatähtsusest). 2 väärtus arvutatakse faktilise ja teoreetilise lahknemise võrdlusest, kasutades valemit: () - = t ft2 2 kus f - faktiline isendite arv fenotüübiklassis; t - teoreetiliselt arvutatud isendite arv; - summa sümbol (jagatis summeeritakse üle kõikide fenotüübiklasside). Näitena 2-testi kasutamise kohta on esitatud hobuste värvustunnuste lahknemissuhete kontroll nn "palomiino" värvusega hobuste (geenivalem Dd) ristamisel (palomiinod on helekõrvid, valge laka ja sabaga, kuni kuldpruunid või kreemikad). Palomiino värvusega heterosügootsete isendite ristamisel saadi 83 varssa, kellest 17 olid albiinod (DD), 45 palomiinod (Dd) ja 21 helekõrvid (dd). Teoreetiliselt oodati 20,75 albiinot, 41,50 palomiinot ja 20,75 helekõrbi (lahknemissuhte 1:2:1). 14. Rakutuum raku keskel paiknev, enamasti sfääriline tsütoloogilistes värvides intensiivsemalt värvuv moodustis.
2 väärtus arvutatakse faktilise ja teoreetilise lahknemise võrdlusest, kasutades valemit: ( f - t )2 2 = t kus f - faktiline isendite arv fenotüübiklassis; t - teoreetiliselt arvutatud isendite arv; - summa sümbol (jagatis summeeritakse üle kõikide fenotüübiklasside). Näitena 2-testi kasutamise kohta on esitatud hobuste värvustunnuste lahknemissuhete kontroll nn "palomiino" värvusega hobuste (geenivalem Dd) ristamisel (palomiinod on hele- kõrvid, valge laka ja sabaga, kuni kuldpruunid või kreemikad). Palomiino värvusega hetero- sügootsete isendite ristamisel saadi 83 varssa, kellest 17 olid albiinod (DD), 45 palomiinod (Dd) ja 21 helekõrvid (dd). Teoreetiliselt oodati 20,75 albiinot, 41,50 palomiinot ja 20,75 helekõrbi (lahknemissuhte 1:2:1). Ülesanne. Näita 2 testi abil kas tegelik fenotüübiline lahknemine erines oluliselt teoreetilisest lahknemisest