kasvõi näiteks loomaaias. Aga seni, kuni ristumine looduses pole kinnitust leidnud, ei saa ka ühest liigist rääkida. Liigi terviklikkuse aluseks on ühtne geenifond, mis koostoimes vastava epigeneetilise süsteemiga tagab liigiomase morfogeneesi ning võimaldab kujundada mitmesuguseid liigiomaseid adaptsioone. Liigi geenifondi terviklikkust aitavad säilitada isolatsioonimehhanismid, mis takistavad või piiravad liikidevahelist geenivahetust geenisiiret. Need toimivad sageli komplekselt, aga täidavad üht funktsiooni piiravad või takistavad geneetilise materjali kombineerumist vastavate organismirühmade vahel ja aitavad kaasa liigi ulatuses kujunenud sobivate geenikombinatsioonide püsimajäämisele. Kuidas aga liigid tekivad? Arvestades geograafilist faktorit, eristatakse allopatrilist, sümpatrilist, aga ka parapatrilist liigiteket. Allopatrilise puhul on mingi organismirühm
loomariigile iseloomuliku, kus munaraku tekkele järgneb kudedeks diferentseerumine. Üldjuhul seentel pole kudesid (erandiks on selts Laboulbeniales) ja „munarakk“, kui see tuumade liitumisel eoskoti või eoskanna näol tekib, taandub kohe haploidseteks eosteks – sügootne meioos. Mutatsioonid on toormaterjal evolutsiooniks, kuid mõningail juhtudel annab liikidevaheline hübridisatisioon evolutsiooniks lisavõimalusi, põhjustades laiaulatuslikke muutusi genoomi struktuuris ja geenivahetust lähedaste liikide vahel. Liikidevahelist hübridisatsiooni tunti taimedel juba ammu. Seentel on hübridiseerimiseks mitmeid erinevaid mehhanisme. Hübriidid võivad moodustuda kas osalise või täieliku seksuaaltsükli või paraseksuaalse protsessi käigus. Sugulise paljunemise käigus liituvad sobivate ristumistüüpidega isas- ja emasstruktuurid kahetuumse faasi tekkeks. Kahetuumses olekus 83 viibimise ajaline kestus erineb liigiti
temperatuurile ja madalale pHle. Need glükolipiidid koosnevad tetraeeterlipiidist, millega on seotud mannoosi ja glükoosi jäägid. Genoom on v. väike. Tal on leitud ka histoonid ja aktiinitaoline valk, mis agregeerub rakuskeleti niitideks. Genoomi sekveneerimine lubas oletada, et Thermoplasma ja Sulfolobus solfataricuse vahel on nähtavasti toimunud palju horisontaalset ´geenivahetust. Mõlemad elavad sarnases keskkonnas! · Aastal 2000 kirjeldati Ferroplasma acidophilum, mis on kestata punguv mükoplasmalaadne arhe. Ei ole nii termofiilne, kui Thermoplasma. Membraanis dieeterlipiidid. Oksüdeerib rauda ja mangaani hapnikuga. Kemolitoautotroof. · Arhede evolutsioonipuul hargnevad hästi juure lähedalt. Thermococcus ja Pyrococcus. · Fakultatiivsed anaeroobid, heterotroofid. · Metaboliseerivad väävlit (hingavad väävliga)
onkosupressorid ei talitle). Molekulaarse ravi (geeniteraapia) probleeme: · supressorite puudumist saaks asendada (viia supressorgeen rakku), kuid seda peaks ju tegema miljonitesse rakkudesse korraga - kasvaja-geenid on aktiivsed näiteks terves elundis (väga paljude rakkude kogum). Probleem on siis: kuidas muuta suurt hulka rakke? Lihtsam oleks (ja seda ka katsetatakse) vigane geen avastada varases lootestaadiumis, sest siis on veel vähe rakke, mis nn geenivahetust vajavad. · rekombinantse genoomiga viiruste kasutamisel - kuidas jõuab viirus õigesse kohta ja kõigi vajalike kohtadeni. Kas muudetud genoomiga viiruse sisseviimisel ei kaasne ebasoovitavaid nähtusi? · uurida, mis geenil viga on. St seostada viga geeni tasandil fenotüübilise efektiga. (Nt: kuidas aktiveerida promootorit). 5. Kloonimine, mõiste ja eesmärgid; kloonimise ajalugu ja näiteid. Kloonimise põhimõtteline skeem. Kloonimine.
· Alleelide sagedused varieeruvad erinevates populatsioonides. HARDY WEINBERGi printsiip · Saab arvutada geenide sagedused genotüüpide sagedustest · Töötab kodominantsete alleelide korral (igal genotüübil on oma fenotüüp) HARDY WEINBERG VALEM Genotüübi sagedus: AA = p2 Aa = 2pq aa = q2 Ehk p2 + 2pq + q2= 1 (loeng 10 geneetika sordiaretuses) Resistentsus - Bakterid vahetavad geneetilist infot, et moodustada uusi kombinatsioone · Bakterite geenivahetust nimetatakse konjugatsiooniks · Konjugatsiooni käigus viiakse geneetiline materjal tsütoplasma silla kaudu ühest organismist teise · See võib toimuda ka omavahel mitte-suguluses olevate bakterite vahel · Toimub mullas, vees ja elusorganismides 20 aastat ja bakterid muutusid resistentseks (tänu konjugatsioonile) Staphylococcus aureus (põhjustab veremürgitust ja kopsupõletikku) resistentsus 1950 · Täna on erinevad S. aureus tüved resistentsed KÕIGI antibiootikumi vastu (MRSA =
polnud veel välja kujunenud täies pikkuses homoloogilisi kromosoome. Seene diploidses tuumas võib tõenäoselt toimuda nii (1) kromatiidide vaheline ristsiire (mis toimub ka ilma kiasmideta) kui (2) kromosoomaberratsioonid – seentele on iseloomulik kromosoomi pikkuse polümorfism (Zolan, 1995; Larraya, 1999) ja aneuploidsus (Kullman, 2000). Hüüfe moodustavatel seentel võib tänu seene hüüfi tipmisele kasvule võrrelda somaatilist geenivahetust meioosiga (avatud paljunemissüsteem). Ega seene meioos spetsiaalsetes rakkudes (eoskotis, basiidis) sellisest „somaatilises“ hüüfis toimuvast tuumade jagunemisest palju erinegi (sellest allpool). Haploidiseerumine tuumade jagunemisel võib toimuda pintselhalliku hüüfides sagedusega 1 x 10-3 – 2 x 10-2 ühe tuumajagunemise kohta (Weber, 1993). Sisuliselt näitab see meioosi teise jagunemise sagedust. Antud juhul langeb see kokku mitootilise geenivahetuse sagedusega
annaabi.ee 
