populatsiooni, võib muuta olemasolevate alleelide sagedust – geenivool (geenisiire). Peamine tagajärg soodsate alleelide levimine ja liigi ühtlustumine. Geneetiline triiv – puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide (ja seetõttu ka genotüüpide) sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda . Olulisem, mida väiksem on populatsioon. Puudutab eelkõige mittekodeerivaid ja fenotüübis mitteavalduvaid osi. (geenivahemikud, pseudogeenid). 1) Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. St üks variant võib kaduma minna ulatusliku kõikumise tagajärjel. 2) Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Intensiivsust võib suurendada nt. katastroof. Kui pop. taastub, siis on teistsuguse gen. struktuuriga – pudelikaelaefekt . Kui väike hulk isendeid alustab uue populatsiooni, siis rajajaefekt e
populatsiooni, võib muuta olemasolevate alleelide sagedust geenivool (geenisiire). Peamine tagajärg soodsate alleelide levimine ja liigi ühtlustumine. Geneetiline triiv puhtstatistilistel põhjustel võib alleelide (ja seetõttu ka genotüüpide) sagedus põlvest põlve juhuslikus suunas muutuda. Olulisem, mida väiksem on populatsioon. Puudutab eelkõige mittekodeerivaid ja fenotüübis mitteavalduvaid osi. (geenivahemikud, pseudogeenid). 1) Vähendab geneetilist muutlikkust väikestes populatsioonides. St üks variant võib kaduma minna ulatusliku kõikumise tagajärjel. 2) Suurendab geneetilisi erinevusi liigi populatsioonide vahel. Intensiivsust võib suurendada nt. katastroof. Kui pop. taastub, siis on teistsuguse gen. struktuuriga pudelikaelaefekt. Kui väike hulk isendeid alustab uue populatsiooni, siis rajajaefekt e asutajaefekt.
stabiilne suurus, see varieerub ka sama organismi erinevate kromosoomide puhul. Füüsilised kromosoomikaardid: jagunevad molekulaargeneetilisteks ja tsütogeneetilisteks. Tsütogeneetiline kaart näitab tsentomeeri, sekundaarsooniste, kromomeeride, eu-ja heterokromatiinivöödi asukohti. Molekulaargeneetilised kaardid on kromosoomi füüsikalis-keemilise analüüsiga määratudjärjestustüübid, ensüümide toimepunktid, geenid ja geenivahemikud. Pikkusi ja suurusi mõõdetakse nukleotiidipaaride arvuga. Kromosoomianalüüs Kromosoomiuuringu meetodid In vivo mittejagunevad rakud. Antud olukorras saab kromosoome uurida interfaasi tuumades. Klassikaline materjal selleks on kahetiivaliste vastsete süljenäärmete polüteensed kromosoomid. Interfaasi kromosoomid on reeglina dekondenseerunud, pikemad kui metafaasi kromosoomid ja sassis.