Kirjeldaksin sellega osakest meie noorsoost. Ma ei ole veel see vanem daam, kes päise päeva ajal bussis vihase pilguga ropendavaid noorukeid vaataks või neil tõusta paluks, kuna viisakas on vanemale generatsioonile istet pakkuda. Ma lihtsalt arvan, et samal ajal võib-olla üritavad lapsevanemad ja kool teha koostööd, et see noor sealt bussist jõuaks ikka järgmisel päeval kooli ja lõpetaks siis vähemalt põhikooli. Sest neist, ,,verbaalsetest geeniustest" , peaksid saama ju kunagi täisväärtuslikud täiskasvanud, kes käivad tööl ja kasvatavad oma lapsi. Paljudes peredes ei ole kedagi õpetusssõnu jagamas ega takistamas nooremaid kodanikke kasvamast liiga kiiresti suureks. Puuduvad eeskujud, kes seisaks lapse eest ja suunaks teda. Samas on mõnel sellisel noorel rohkem elukogemust, kui minul 24-aastasena. Tänu millele said nad endale sellise kogemustepagasi?
Üld- ja käitumisgeneetika I loeng 1. Geeniused ja geenid - Enamusel geeniustest on autism (aspergeri sündroom) - Geenius on see kes on suutnud oma päriliku potentsiaali ideaalselt hästi realiseerida Geeniuse tunnused: - Mõnuainete tarvitamine - Sinised silmad - Strateegijad-planeerijad - Suur rinnapartii - Öine eluviis - Kõrge libiido 2. Käitumisgeneetika – autismi geneetiline alus Autism – neurodegeneratiivne haigus - Kuni 1980a – keskkonna mõju – vanemliku hoole puudus ja ajutraumad
Michelangelo stiili aspektide liialdustele ja teistele hilis-renessanssi kunstnikele. Maneristid olid eriti vaimustunud tema keerukatest poosidest ja mõnede tema figuuride elegantsist. Hilisemad kunstnikud (nt Carracci ja Peter Paul Rubens) jäljendasid tema tugevaid figuure, kuid kombineerisid neid graatsilise Raffaeli stiili ja Tiziani värvidega, kes olid samuti Michelangelo kaasaegsed. Kõige suurem panus hilisematele kunstnikele oli kujutluspilt endast ja teistest tema kaasaegsetest kui geeniustest (tema inspiratsioon tundub rohkem kui inimlik). Pärast Michelangelot tõusis esteetika tähelepanukeskmesse mitte lihtsalt loodud kunstiteos, vaid kunstniku isiksuse ja tema teoste omavaheline lahutamatu suhe. 20.sajandit paelus eriti tema lõpetamata jäänud tööd. 8. Manerism-arhitektuur ja maalikunst Pildimaterjal õpetaja saadetud failis manerismi nime all:) Manerism - u.1520/30-1600 a. Hõlmas tervet Euroopat. Tekkis Itaalias. Reformatsioon- kriis tolleagse inimese maailmapildis
autismisümptomeid arvab teadlane tal sellele vaatamata olevat. «Kired, armumine ja õigluse eest väljaastumine on kõik suurepäraselt Aspergeri sündroomiga ühitatavad,» kinnitas ta. «Enamikule autistidele on igapäevane jutuajamine raske nad ei oska lobiseda,» seletas BaronCohen. San Franciscos asuva California ülikooli psühhiaater Glen Elliott väidab aga, et suurem osa geeniustest on sotsiaalselt saamatud ja kaasinimestega kannatamatud, olemata sellepärast veel autistid. «Kärsitus teiste intellektuaalse aegluse suhtes, nartsissism ja kirg oma elumissiooni vastu võivad kombineerudes muuta sellise inimese eraklikuks ja tal on raske suhtlemisega toime tulla,» ütles ta ajakirjale New Scientist.
annaabi.ee 
