Tunnetus- ehk kogitiivne psühholoogia- Piaget- infovaimne töötlemine, tölgendamine, teadmiste organiseerimine mälus Biheiviorism- Watson- objektiivsus, loomkatsed, vastus välis- vöi sisekeskkonnale vöi sündmusele, objektile Tehnikateadus ja psühholoogia on tähtsad üksteisele. Tehnika on väga oluline psühholoogias, see on põhimõtteliselt tänu tehnikale tekkinud. Tehnikaga saab ka ravida psühholoogilisi haigusi. Geeniteaduse saavutused aitavad psühholoogilisi haigusi ravida vöi ennetada, mõista kuidas geenid mõjutavad meie käitumist. Militaarpsühholoogias uuritakse söjas osalenute inimeste käitumist, mötlemist jne Uurimismeetodid: I Kirjeldavad uurimused (vaatlus, küsitlus, test, analüüs) II Korrelatiivsed uurimused (negatiivne, positiivne) III Eksperiment uurimused Positiivne Mida rohkem sa sööd, seda paksemaks sa lähed. Negatiivne Mida rohkem bensiini hinnad töusevad, seda vähem seda ostetakse
5. Freudi arvates mõjutab isiksuse arengut kõige enam alateadvuse mõju käitumisele ning varajaste eluaastate mõju. Alateadlike protsesside uurimiseks kasutas hüpnoosi, unenägude analüüsi ja vabade assotsiatsioonide meetodit (inimene räägib vabalt kõigest mis pähe tuleb) 6. Psühholoogiaga seotud loodusteadused: bioloogia, geneetika, arstiteadus 7. Psühholoogia rakendusharud: pedagoogika, psühhiaatria, tehnikateadus. 8. Miks huvitab arengupsühholooge geeniteaduse saavutused? geeniuuringud annavad arengupsühholoogidele teavet, kui palju inimese käitumises on määratud pärilike teguritega, kui palju on keskkonna mõju tulemus. 9. Psühholoogia uurimismeetodid: - kirjeldavad uurimused - korrelatiivsed uurimused - eksperiment e katse 10. Positiivse ja negatiivse korrelatsiooni määramine nähtuste omavahelised seosed näitavad, kui tugevasti nad seotud on. Pos korrelatsioon võrdeline, ühe suurenedes suureneb ka teine
sotsioloogiaga. Neuro psühholoogia Tervise psühholoogia Spordi psühholoogia Kohtu psühholoogia Militaarpsühholoogia- Organisatsioonpsühholoogia 7.Geeniteaduse ja arengupsühholoogia seos Geeniuuringud annavad arengupsühholoogidele teavet, kui palju inimese käitumises on määratud pärilike teguritega, kui palju on keskkonna (kasvatuse) mõju tulemus. Geneetikute uuringud annavad kliinilistele psühholoogidele infot psüühika häirete bioloogiliste põhjuste kohta.Eristatakse teoreetilisi ja rakenduslikke suundi-esimesed on baasiks teisele 8.Psühholoogide neli eetikakoodeksit testimisel , katsetel 1) Katseisikule tuleb tagada privaatsus
saavutustest ei piisa objektiivseks vaimu tarvilike tingimustega identne. Osade olemasolu esseeliseks arutluseks, kuid teadlaste ja filosoofide arvates on vaimu hüpoteetiliselt on võimalik ja on ennustatud 16 et arvutid saavutavad inimesega võrdväärse 17 15 Geeniteaduse järgi on paljunemine kasulik , sest Liigi sees tervikuna olev aprioorne teadmine on surematus tähendab igavesti poolduvaid rakke näiteks kontakt, mis on suhtlemise aluseks, (mitoosi), mis sisuliselt tähendab DNA vastupidisel juhul ei toimuks mitte mingit ,,vigastustesse" suremist. kommunikatsiooni
peale vangistusse viimist. Eksperiment: 200 gupit viidi ojasse, kus polnud röövkalu, 34 aastat (ca 100 põlvkonda) hiljem olid sealsete gupide järglased muutunud vähem seltsinguliseks ja ettevaatamatuks. Pilk käitumise funktsiooni uurimisse, selle suuna tormilise arengu põhjus ja eesmärk. Eriti kiiresti arenev suund seoses revolutsiooniliste ideede läbimurdega evolutsioonilise bioloogia vallas 20. saj. viimasel kolmandikul(geeniteaduse areng?). Eesmärk oli käitumise kohastumusliku tähtsuse selgitamine. Peamised vaidlusküsimused käitumise funktsiooni uurimisel, nende lahendus. 1) käitumise geneetiline määratletus 2) loomade käitumise uurimise rakendatavus inimese käitumise seletamisel Evolutsiooniline päritolu mõjutab geenide kaudu kindlasti kõigi loomade, sh. inimese, käitumist, kuid geneetika ei ole samas kõikemäärav – keskkonnamõjudel ja sotsiaalsel
annaabi.ee 
