erinevatel kromosoomidel. L- ahelate perekonnad ( või ) : sisaldavad V, J ja C geeni segmente, millede ümberkorraldusel - saab L ahela ( või ) variaabel piirkonda (VJ) kodeeriv ala. H-ahelate perekonnad sisaldavad V, D, J ja C geeni segmente, millede ümberkorraldusel - saab H ahela variaabel piirkonda (VDJ) kodeeriv ala. Mõlemil juhul C segmendid - kodeerivad antikeha konstantset (C) piirkonda. V ja C piirk. kodeerivad geenisegmendid on genoomi eri osades, nende ühinemine V+C toimub enne ekspressiooni. J ja D segmendid on olulised antikehade mitmekesisuse loomisel. Lookuse ümberkorraldamine toimub alati kindla korra järgi: Antikeha VH piirkond: D+JDJ+V; Antikeha VL piirkond: V+J. V ja C piirkondi kodeerivad geenide segmendid asuvad genoomi (DNA) eri piirkondades. Erinevaid V segmente on palju; C segmente vähem; nende vahel on mittekodeerivad alad. V segmendid on 5'suunalised; C segmendid on 3'suunalised
paiknevad erinevatel kromosoomidel. L- ahelate perekonnad ( või ) : sisaldavad V, J ja C geeni segmente, millede ümberkorraldusel - saab L ahela ( või ) - variaabel (VJ) piirkonda kodeeriv ala. H- ahelate perekonnad sisaldavad V, D, J ja C geeni- segmente, millede ümberkorraldusel - saab H ahela variaabelpiirkonda (VDJ) kodeeriv ala. Mõlemil juhul C segmendid - kodeerivad antikeha konstantset (C) piirkonda. V ja C piirk. kodeerivad geenisegmendid (kõik ca 300 bp ehk üks domään) on genoomi eri osades, nende ühinemine V+C toimub enne ekspressiooni. J ja D segmendid (30-50bp) on olulised antikehade mitmekesisuse loomisel. Lookuse ümberkorraldamine toimub alati kindla korra järgi: Antikeha VH piirkond: D+JDJ+V; Antikeha VL piirkond: V+J. V ja C piirkondi kodeerivad geenide segmendid asuvad genoomi (DNA) eri piirkondades. Erinevaid V segmente on palju; C segmente vähem; nende vahel on mittekodeerivad alad (intronid)
transkriptsioonil. Juhtjärjestus eemaldatakse pärast translatsiooni ja disulfiidsed sidemed polüpeptiidi ahelas on muutunud. Geeni-segmendid genoomis λ kerge ahela lookus paikneb 22. kromosoomis, κ kerge ahela lookus paikneb 2 kromosoomis. Raske ahela lookus paikneb 14. kromosoomis. Geenisegmentide koopiaid on algses DNAs palju, mis juhuslikult valitakse rekombineerimiseks. V-regiooni geenisegmendid ühinevad rekombinatsioonil: DNA rekombinatsiooni mehhanism on sarnane nii kerge kui raske ahela puhul, kuigi üks ühinemine vajab genereerimiseks kerge ahela geene, kaks vajavad raske ahela geene. Kui kodeerimisjärjestus kahel geeni segmendil on samas orientatsioonis (kaks segmenti on samasuunalised) DNAs, siis rekombinatsioon sisaldab väljasopistust ja kustutamist DNA-st kahe geenisegmendi vahel. Teine
Tüvirakkudes, mis diferentseeruvad antikehi tootvateks B-lümfotsüütideks, on kromosoomis palju erinevaid geenisegmente, mida kombineeritakse rekombinatsiooni teel konstantse alaga. Näiteks inimese immunoglobuliini kapa kerget ahelat kodeeriv järjestus koosneb geenisegmentidest V, J ja C. V ja J on 93 varieeruvad, C segment aga konstantne. Kõik geenisegmendid asuvad kromosoomis 2, kuid konkreetset kapa ahelat kodeeriv V-J-C järjestus saadakse alles geenisegmentide liitmise tulemusena. Algselt on kromosoomis 2 üle 300 V-segmendi, viis J-segmenti ning üks C-segment, mis kodeerivad kapa kerge ahela erinevaid osi. Lisaks segmentide kombineerumisele toimub varieeruvas regioonis pärast segmentide assambleerimist kõrge sagedusega mutagenees (somaatiline hüpermutagenees). See suurendab veelgi individuaalsete antikehade spetsiifikat
alad, mis on erinevaid antigeenseid determinante (epitoope) äratundvatel antikehade puhul erinevad. Tüvirakkudes, mis diferentseeruvad antikehi tootvateks B-lümfotsüütideks, on kromosoomis palju erinevaid geenisegmente, mida kombineeritakse rekombinatsiooni teel konstantse alaga. Näiteks inimese immunoglobuliini kapa kerget ahelat kodeeriv järjestus koosneb geenisegmentidest V, J ja C. V ja J on varieeruvad, C segment aga konstantne. Kõik geenisegmendid asuvad kromosoomis 2, kuid konkreetset kapa ahelat kodeeriv V-J-C järjestus saadakse alles geenisegmentide liitmise tulemusena. Algselt on kromosoomis 2 üle 300 V-segmendi, viis J-segmenti ning üks C-segment, mis kodeerivad kapa kerge ahela erinevaid osi. Lisaks segmentide kombineerumisele toimub varieeruvas regioonis pärast segmentide assambleerimist kõrge sagedusega mutagenees (somaatiline hüpermutagenees). See suurendab veelgi individuaalsete antikehade spetsiifikat
annaabi.ee 
