Kui karv eisisalda melaniinigraanuleid,siis on ta valge. Valge värvus on tingitud õhumullidest karvas. Õhumullid põhjustavad karva valge värvuse tekkimise samamoodi nagu nad põhjustavad jää valget värvust. 79. Pigmentatsiooni tagavate geenide koostoime olemus. Karvavärvus kui tunnus on määratud suure arvu geenide koostoime tulemusena. Geenide koostoimel on kvalitatiivne iseloom, kuna iga geen omab selgesti määratletavat iseseisvat toimet. Geenilookused, mis määravad karvavärvust, omavad ka suurel hulgal alleele. 80. Pigmentatsiooni kujunemist mõjutavate geenide kontrollitavad protsessid organismis. Pigmentatsiooni kujunemist mõjutavad geenid kontrollivad järgmisi protsesse: 1)melaniini sünteesi biokeemilised ahelreaktsioonid 2)melaniini koguseline sünteesimine, 3)melaniinigraanulite ehitus, arv ja paigutus 4)melanotsüütide morfoloogia, arvu ja paigutumine. 81. Millised on värvuse pärandumise üldised seaduspärasused?
Pigmendigraanulites esineb: eumelaniin – tume karvavärvus feomelaniin – hele karv (punakas ja kollakas ning nende varjundid) karv ei sisalda üldse melaniinigraanuleid - valge värvus on tingitud õhumullidest karvas. 16. 79. Pigmentatsiooni tagavate geenide koostoime olemus Karvavärvus kui tunnus on määratud suure arvu geenide koostoime tulemusena. Geenide koostoimel on kvalitatiivne iseloom, kuna iga geen omab selgesti määratletavat iseseisvat toimet. Geenilookused, mis määravad karvavärvust, omavad ka suurel hulgal alleele. 17. 80. Pigmentatsiooni kujunemist mõjutavate geenide kontrollitavad protsessid organismis * melaniini sünteesi biokeemilised ahelreaktsioonid * melaniini koguseline sünteesimine * melaniinigraanulite ehitus, arv ja paigutus * melanotsüütide morfoloogia, arvu ja paigutumine 81. Millised on värvuse pärandumise üldised seaduspärasused?
massi poolest võrreldavad eosega) Priimula nt aga loodab ainult lülijalgsete eale, keda ta seemed huvitavad ja kannavad piisavalt hästi laiali. 2. AKTIIVNE Organism suudab ise ruumis levida ja partnerit otsida. Nt: kaheksajala isased kasvatavad sugujala, mis suudab levida kiiresti ja läheb kaaslast otsima. Kaugele levik on evolutsiooniliselt oluline. Levimine on hädavajalik, sest evolutsiooniliselt pole hea, kui järglasi saadakse lähisugulastega. Geneetiline degratsioon – geenilookused muutuvad homosügootseks. Tekib inbriidingu depression. Kehvem immuunsus Kehvem fenotüüp Halb on saada lapsi ka geneetiliselt väga kaugete liigikaaslastega. Tekib vastupidine efekt – outbriiding. Samad alleelid peaaegu et puuduvad. Kehvem immuunsus Vana-Egiptuse valitsejate keskmine eluiga oli 15 aastat. See on inbriidingu depressiooni tulemus. Lindudel (nt rasvatihastel) tagab kodupesast 1km kaugusele rändamine inbriidingu ja outbriidingu puudumise
annaabi.ee 
