geeni liigi seast välja tõrjuma, sest kuna isendite hulk on alati oluliselt suurem kui rühmade hulk, toimib indiviidivalikul baseeruv evolutsiooniprotsess kiiremini kui rühmavalikul baseeruv. Tänapäeval rõhuv enamus biolooge rühmavaliku teooriat ei aktsepteeri ja asuvad seisukohal, et looduslik valik toimib siiski isendite, mitte rühmade tasemel, soosides isendeid, kes suudavad produtseerida rohkem järglasi (levitada oma geenikoopiaid) kui seda suudavad teised indiviidid. Rühmavalik võib kõne alla tulla üksnes väga erandlikel juhtudel (teatud väga spetsiifiliste ja harvaesinevate tingimuste paikapidamisel) ja omab evolutsioonis väikest tähtsust. Klassikalisest valikuteooriast piisab – Kriitikud juhtisid pealegi tähelepanu sellele, et enamikku nendest näidetest, mis Wynne-Edwards oma teooria
abistamist, ohvrimeelsust ehk altruismi. Loodusliku valiku seisukohast on ainus, mis isendi bioloogilise edukuse seisukohast tõeliselt loeb, see, kuipalju enda geenide koopiaid suudab ta järgmisesse põlvkonda suunata seda võib teha näiteks iseenda järglasi produtseerides kuid isendil on paljud geenid ühised ka oma lähisugulastega järelikult, abistades sigida oma sugulastel, aitab isend sellega ühtlasi levitada ka iseenda geenikoopiaid Hamilton: isendi kohasus ehk fitness koosneb kahest komponendist: otsene fitness (sõltub tema enda sigimise edukusest) kaudne fitness (sõltub tema sugulaste sigimise edukusest) otsene f. + kaudne f. = inklusiivne fitness 18. Suguluskoefitsient. Sugulase abistamise äratasuvus sõltub abistaja ja abistatava vahelisest sugulusastmest, mida mõõdetakse suguluskoefitsiendiga 19. Hamiltoni reegel.
Duplitseerunud geenid kodeerivad mitteidentseid sugulasvalke (näiteks beeta-globiinid, tubuliinid). Duplitseerunud geenid pole enamasti identsed, vaid koosnevad väga sarnastest järjestustest, mis kodeerivad sarnaseid valke. Mõned geeniperekonnad võivad aga sisaldada sadu liikmeid (näiteks immunoglobuliinid, transplantatsiooni antigeenid). Lisaks funktsionaalsetele duplitseerunud geenidele esineb genoomis ka duplitseerunud mittefunktsionaalseid geenikoopiaid e. pseudogeene. · Lookused- DNA lõik , mille sisemised muutused on aluseks alleelsete geenide tekkele · Kromosoomide ja geneetilised kaardid- geenide suhtelise asendi skemaatiline kujutamine aheldusrühmas. Sentimorgan ühik mille alusel pannakse geenid alusel koromosoomide peale ritta. Selleks, et näidata genoomsete markerite (nukleotiidijärjestuste, geenide, restriktsioonisaitide, fragiilsaitide jms.) lokalisatsiooni kromosoomides ja hinnata