Eukarüoodid võlgnevad oma genoomi suuruse mittekodeeruvale DNA-le (just transposoonidele). Genoomi suurus on oluliselt seotud mittekodeerivate geenide olemasoluga, kusjuures mittekodeerivat DNA-d on eukarüootidel rohkem kui prokarüootidel. C-paradoks ongi küsimus, miks erinevatel liikidel on erinev genoomi suurus, mis ei ole seotud näiteks liigi arenguastmega. Miks ei näita genoomi suurus liigi keerukust? 12. Millised erinevused tooksid esimesena välja kui võrdleksid rRNA geeniklastri ja globiini geeniklastri evolutsioone?geeniklaster grupp lähestikku paiknevaid geene, mis määravad sama või sarnase produkti teket. Lähedastel liikidel on sarnased geeniklastrid (ühine eellane). Globiinid on arenenud divergentses evolutsioonis, geen duplitseerus enne liigiteket ehk jäljendab fülogeneetilist põlvnemist, koopiatel on erinev funktsioon. rRNA tekkis geenikonversioonil, ühe
kandes endil antigeene presentatsiooniks 20. Antigeeni esitavate rakkude ja T-rakkude vahelised signaalmolekulid. “Kahe signaali teooria”. Immunoloogiline sünaps. T-raku retseptori (TCR) ehitus ning aktivatsioonisignaalide transduktsioon T-rakus. TCR ja TCR retseptorid. Peamine koesobivussüsteem e MHC molekulid on glükoproteiinid, mis on kodeeritud suure geeniklastri poolt. Klassikalistel MHC molekulidel on oluline roll immunoloogilise kompleksi moodustamisel, mis peab ilmnema T-raku ja teiste keharakkude vahel immuunvastuse tekkimiseks. Enamus MHC molekule täidavad oma ülesannet raku pinnal, kus nad esitavad polüpeptiide T-rakule. Need esitatavad polüpeptiidid võivad pärineda valgust, mis on toodetud raku enda sees, või teise võimalusena võõrvalgust bakterilt või viiruselt
insulaatorit, mis katkestab võimendi mõju. Võimendi aktiveerib promootoreid. Kui promootori ja võimendi vahel on insulaator, siis võimendi ei aktiveeri seda promooterit. LCR või GCR – reguleerivad geeniklastreid Hulk geene, mis asuvad lähedastes lookustes. Täiskasvanutel on globuliinid. Embrüo saab hapniku läbi platsenta (ema verest difundeerub). globiini geenid. Nt lootel on oma globuliin, et O2 emalt paremini kätte saada. Muutuvad β-ahelad. LCR kontrollib selle geeniklastri avaldumist. Eriline tähtsus sigma globiinil. ― LCR ―epsilon ―gamma ―gamma ―sigma―β― lõpus insulaator. LCR on piirkond, mis kontrollib kogu hemoglobiini geene (lookuse kontrollregioon). LCR on iseloomult võimendi. Individuaalse arengu käigus on vaja sisse lülitada teistsugune hemoglobiini geen. Võimendi osatähtsus. embrüonaalne geen lülitatakse välja, mis toimub DNA modifikatsiooni läbi. Kui geeni enam ei vajata, siis tema promootor metüleeritakse –
annaabi.ee 
