sihtasutus, mis valmistab ette ja viib läbi Geenivaramu projekti. Eesti Geenivaramu projekti eesmärk on luua riigi elanikkonda hõlmav tervise- ja geeniandmete kogu, mis võimaldab tulevikus senisest täpsemalt ja efektiivsemalt diagnoosida haigusi, tõhustada ravi ning määrata haigestumise riske. Eesti Geenivaramu projekti väljatöötamise alguseks võib lugeda 1999. aastat. 20. jaanuaril 1999 asutasid 34 eraisikut Sihtasutuse Geenikeskus, mille eestvedamisel valmis Geenivaramu projekti esialgne visioon. 2000. aastal valmis SA Geenikeskus juhtimisel Eesti Geenivaramu loomise projektdokument. Samal aastal valmis Sotsiaalministeeriumi juhtimisel Inimgeeniuuringute seaduse eelnõu. Riigikogu võttis Inimgeeniuuringute seaduse vastu 13. detsembril 2000. aastal ning see jõustus 2001. aastal. Inimgeeniuuringute seadusest tulenevalt asutas Vabariigi Valitsus 2001. aasta 26.
Teiseks, luua eeltingimused inimeste geneetilist eripära arvesse võtvate diagnooosimis- ja ravimeetodite rakendamiseks lähemal kümnendil. Lisaks on projekti visioonist tulenevalt eesmärgiks arendada ja aktiviseerida kohaliku geenitehnoloogia- ja meditsiinisektori infrastuktuuri integreeritud arengut kvaliteetsema ja efektiivsema teenuse suunas, kasutades selleks nüüdisaja tehnoloogilisi ja infotehnoloogilisi vahendeid. Sihtasutuse Geenikeskus eestvedamisel on mitmete erialaspetsialistidest moodustatud töörühmade koostöös valminud käesolev EGV projekti loomise tegevuskava, mille rakendamine loob võimalused EGV projekti käivitamiseks kohe pärast geeniuuringute seaduse jõustumist. Käesoleva plaani kohaselt luuakse EGV andmebaas 1 miljoni inimese osavõtul viie aasta jooksul, kusjuures 70-80% osalejatest kaasatakse esimese kolme aasta jooksul.
tüüpi inimrakkudes, tuvastas uurimus. Selliseid kahjustusi seostavad teadlased vähi tekkega. Samuti tuvastasid teadlased, et elektromagnetkiirgus võib muuta mõnede geenide funktsioone, neid sisse või välja lülitades (Olesk 2004). · Mobiilid võivad kahjustada ajurakke Rootsi teadlaste uurimuse kohaselt kahjustavad mobiiltelefonid ajurakke ning võivad esile kutsuda varajase Alzheimeri tõve, vahendab Eesti Geenikeskus. Rottidel läbiviidud uurimuse kohaselt kahjustab mobiiltelefoni kiirgus aju piirkondi, mida seostatakse õppimise, mälu ja liikumisega. Lundi Ülikooli professori Leif Salfordi juhitud töörühm kasutas uurimuses 12 kuni 26 nädala vanuseid rotte, kelle aju arvatakse olevat teismelise lapse ajuga võrreldavas arenguastmes. 7 Rotid kogesid kaks tundi mobiiltelefoni kiirgusega võrreldavat kiirgust. 50 päeva hiljem avastati
09) 7. Tähtsamaid aastaarve kohvi ajaloos; http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=612(09.02.09) 8.Kohvi ajalugu; http://www.coffeetea.info/ee.php? page=topics&action=article&id=611(09.02.09) 9. Kohvi ajalugu; http://www.gurmans.ee/index3.php? l=tg&id=14&lng=est&grupp=69&toode=73(09.02.09) 10. Kofeiini rikkad taimed needus või õnnistus?, Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar; http://www.loodus.ee/el/vanaweb/9903/kofeiin.html(12.12.08) 11. Kohv suurendab vastupidavust, BBC/Geenikeskus; http://www.meira.ee/index.php? id=63(09.02.09) 12.Iiri kokteil; http://www.meira.ee/index.php?id=93(09.02.09) 13.Cappuccino; http://www.meira.ee/index.php?id=90(09.02.09) 14. Cafe au lait; http://www.meira.ee/index.php?id=90(09.02.09)
annaabi.ee 
