Too näiteid inimesel esinevatest tunnustest, mille kujunemisele on keskkonnal suur mõju. Organismi tunnused kujunevad geenide ja keskkonna koosmõjus. Ka haigestumine võib olla tingitud nii pärilikkusest, keskkonnast kui ka geenide ja keskkonna koosmõjust. 6. Millist rolli mängib geenide avaldumises meid ümbritsev keskkond? Too näide. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist.Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada II Paranda vead: a) mRNA molekuli kolm järjestikust nukleotiidi määravad ära ühe kindla aminohappe valgu molekulis. Seda vastavust nimetatakse komplementaarsuse printsiibiks. b) Ühele aminohappele vastav mRNA nukleotiidikolmik,koosneb kolmest erinevast nukleotiidist ja seda nimetatakse koodoniks. III Kasutades "koodipäikest" koosta antud DNA ahela alusel vastav valgufragment.
3. Kui palju on kromosoome a) inimese keharakkudes b) inimese sugurakkudes? a) Inimese keharakkudes on 46 kromosoomi. b) Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 4. Mitmest kromosoomist koosneb inimese genoom? Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. 5. Kuidas mõjutab keskkond tunnuste arengut? Näited Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. Kui inimesel on pärilik kurtus, ei saa teda kuulma õpetada. Samas rasvtõbi ei pruugi olla päritav. 6. Mille poolest erinevad genotüüp ja fenotüüp? Genotüüp on ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp on ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. 7. Mis on replikatsioon? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse
4. Mis on maatritssüntees, too näiteid. - Matriitssüntees – DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Nt. transkriptsioon ja replikatsioon. 5. Kas ja kuidas mängib geenide avaldumises rolli meid ümbritsev keskkond? - Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa keskkonnatingimused ilma vajalike geenideta tunnust välja arendada. 6. Kui palju on inimese sugurakkudes kromosoome? - Inimese sugurakkudes on 23 kromosoomi. 7. Millega tegeleb geneetika? - Geneetika uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. II Võrdle replikatsiooni ja transkriptsiooni. Too välja erinevused ja sarnasused. (8p) Nimetus REPLIKATSIOON TRANSKRIPTSIOON Komplementaarsus G-C, C-G, A-T, T-A G-C, C-G, A-U, T-A
· keharakkudes üldiselt ühesugune arv kromosoome · kromosoomis paiknevad geenid määravad tunnuseid · üks geen mitme tunnuse määramisel, tunnuse määramisel mitu geeni Tunnused · GENOTÜÜP geenide ja nende erivormide kogum, me ei näe seda · FENOTÜÜP tunnuste kogum, näeme; oleneb genotüübist · tunnuste avaldumist mõjutavad · genotüüp · keskkonnatingimused soodustab või pidurdab tunnuste väljakujunemist; vajalike geenideta ei saa tunnust välja arendada MOLEKULAARGENEETIKA · Tuumas paikneb desoksüribonukleiinhape, mis on päriliku info kandja. · MOLEKULAARGENEETIKA teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel · GEEN DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi 6
mitu tunnust ja ühe tunnuse määramisel võib osaleda mitu geeni. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Sõltub isendi pärilike tunnuste esinemine. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavata tunnuste kogum, otseses sõltuvuses genotüübiga. Lisaks genotüübile mõjutavad isendi tunnuste avaldumist ka keskkonnatingimused. Keskkond kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. Seejuures ei saa need aga vajalike geenideta ühtegi tunnust välja arendada. Muutuseid on raske jälgida, küll on aga tõhus variant ühemunakaksikute jälgimine. Pärilikkuse molekulaargeneetilised alused Saksa teadlane Friedrich Miescher eraldas rakutuumast aine, mille nimetas nukleiinhappeks. DNA desoksüribonukleiinhape on päriliku info kandja. Selle avastamine pani aluse pärilikkuse molekulaarsete mehhanismide uurimisele. Sellega sündis ka molekulaargeneetika.
vastava geeni viimine sobiva peremehe genoomi (eelkoige bakterid, kuid ka taimed ja loomad). Sel teel on voimalik produtseerida nii ensuume kui hormoone kui ka viiruse kapsliproteiine, mida saab kasutada kui vaktsiine. (2) DNA-sondide loomine infektsioonide, defektsete geenide ja ka resistentsuse ning mistahes muid tunnuseid kandvate geenide lokaliseerimiseks genoomis. (3) Transgeensete (liigivooraid geene omavate voi teatud liigiomaste geenideta organismid) isendite ja organismide loomine. Esmajoones tulevad siin kone alla mikroobsed organismid (bakterid, seened), aga ka taimed, keda on voimalik rakendada tohusamalt teenima inimkonna huve. Transgeensed korgemad loomad on aga olulised nii geenide talitluse kui parilike defektide uurimisel. Naiteks on suudetud luua transgeenseid hiiri, kellel puuduvad terved geenid ning neid kasutatakse just geenide funktsioonide uurimisel. Insenergeneetilised vaktsiinid ja DNA-vaktsineerimine
taimed ja loomad). Sel teel on vôimalik produtseerida nii ensüüme kui hormoone kui ka viiruse kapsliproteiine, mida saab kasutada kui vaktsiine. 52 2) Defektsete geenide ja ka resistentsuse ning mistahes muid tunnuseid kandvate geenide lokaliseerimiseks genoomis. 3) Transgeensete (liigivôôraid geene omavate vôi teatud liigiomaste geenideta organis- mid) isendite ja organismide loomine. Esmajoones tulevad siin kõne alla mikroobsed organismid (bakterid, seened), aga ka taimed, keda on vôimalik rakendada tôhusamalt teenima inimkonna huve. Transgeensed kôrgemad loomad on aga olulised nii geenide talitluse kui pärilike defektide uurimisel. Enim on toodetud transgeenseid hiiri, kellel puuduvad terved geenid, mistõttu neid kasutatakse just geenide funktsioonide uurimisel.
annaabi.ee 
