puusepp, ema Anna Timofejevna Matvejeva töötas piima-kaubafarmis. Gagarin oli kolmas neljast lapsest. Tema 2 vanemat õde ja venda Valentin ja Zoja küüditati okupeeritud Saksamaale ja Venemaale orjatööle. Kooliaastad 1941 aastal läks Gagarin kooli, kuid samal aastal õpingud katkesid, kuna küla hõivasid sakslased. Küla oli peaaegu poolteist aastat Saksamaa vägede poolt okupeeritud. 1943 vabastas Punaarmee aga Klušino küla ja õpingud jätkasid. 1945 kolis Gagarini pere Gdanskisse, kus ta lõpetas ka keskkooli ja asus õppima Ljubertsõ 10. Kutsekooli. Õppides Saratovi Tööstustehnikumis, läks ta 1954 aastal esimest korda Saratovi lennuklubisse, mille ta lõpetas kiituskirjaga ja kus ta sooritas oma esimese iseseisva lennu Jak-18ga. Gagarin tegi lennuklubis 196 lendu. Sõjakool ja teenistus mereväes 1955 aastal kutsuti Gagarin Nõukogude armeesse ja suunati Lennuväe Lendurite Kooli. Ta õppis tollal tuntud katselenduri Akbulatovi juures
kujunevad. 1448. a. Kristofferi surres saab kuningaks Karl Knutsson. Kalmari unioon 1397-1521 Taanlased aga valivad kuningaks Oldenburgi hertsogi Christian I, kes oli suguluses kõigi Põhjamaade kuningakodadega. 1450. a. puhkeb Taani ja Rootsi vahel sõda. Mõlema maaa aadlikud võtavad vastu otsuse unioon taastada, kui üks kahest kuningast sureb. Kalmari unioon 1397-1521 1457. a. peapiiskop Johan Oxenstierna korraldab üllatusrünnaku Karl Knutssoni vastu, kes põgeneb Gdanskisse. Uueks Rootsi kuningaks kroonitakse Christian I. 1464. a. kukutati Christian I ja Karl Knutsson kutsuti tagasi. 1464. a. lõpul kuuluas Linklpingi piiskop KETTIL KARLSSON (VASA) end riigi eestseisjaks ning Karl Knutsson aeti jälle ära. Kalmari unioon 1397-1521 1465-1467. a. olid regentideks Oxenstierna ja Tott. 1467. a. suvel kroonitakse Karl Knutsson kolmandat kordaja jääb kuningaks kuni oma surmani 1470. a. Kalmari unioon 1397-1521 Uueks Rootsi sisuliseks valitsejaks saab
F. Pernstein tõi esile, et ordu valduses on rohkem maad kui kunagiste jagamisürikutega talle loovutatud 1/3. Pärast peapiiskopi lahkumist juhtis Liivimaa poliitilist elu Saksa ordu. Saksa ordu keeldus täitmast paavsti otsust tagastada Riia linn peapiiskopile ehk anda üle paavsti valitsemise alla. 1354. aastal pandi Saksa ordu kirikuvande alla, kuid see ei muutnud midagi. Kõige kõrgemad Liivimaa riikide aukandjad kogunesid 1366. aastal Gdanskisse (Poola) läbirääkimistele. Kohal olid kõrgmeister, ordumeister, rida ordukäsknikke, peapiiskop; Tartu, Tallinna, Lübecki, Warmia, Chelmno ja Pomesaania piiskopid, Saaremaa piiskopkonna, Riia toomkapiitli ja peapiiskopkonna, Tartu piiskopi vasallide, Riia ja Lübecki linna esindajad. Kokkulepe 1366 - Ordu pidi Riia linna peapiiskopile tagastama, kuna peapiiskop loobus ülemvõimust Liivimaa ordu suhtes. Kokkulepe oli kompromiss, millega kumbki pool rahul polnud.
annaabi.ee 
