Alguses töötas ta koos arhitekt Martorelliga, (näitkeks Sagrada Familia konstrueerimisel), aga hiljem hakkas ta üksi tegutsema. Sagrada Falmiliale pühendas ta oma elust 43 aastat. Gaudi teised suuremad projektid olid Palau Guell ja Palacio de Astorga. Samuti pani ta alguse Guelli pargile, mis ehitati lõpuks park-linnana. Kokkuvõttes töötas Gaudi Barcelonas veel väga paljude objektidega. Kaks kuulsaimat, Casa Batllo ja Le Pedrera asuvad Passeig de Gracias- mõlemad tööd pakkus Gaudile Hispaania parlamendiliige Pere Mila. Ta usaldas oma projektide ellu viimist alati samadele töömeestele, kelle ta isiklikult välja õpetas. Gaudile meeldis teha pigem makette kui jooniseid ja ta mõtles välja täiesti uusi konstruktsioonitüüpe, mis pidid välja nägema sundimatud kuid kindlad. Õnneks oli Gaudil eriline metseen Don Eusebio Guell, kes lasi Gaudil oma ideid täpselt nii ellu viia, nagu soovis. Guell tutvus Gaudi töödega 1878. aastal ühel maketinäitusel Pariisis.
La Sagrada Familia Koostanud: Õpetaja: La Sagrada Familia (Püha Perekond) Gaudi eelistatud esteetiline printsiip oli prantsuse juugendstiil art nouveau. See vool tekkitas Suurbritannias ja levis peagi kogu Euroopas, lõpetades 19.sajandi teisel poolel levinud elektilise historismi ning asendades selle uue ja ühtse vormikeelega. Art nouveau rakendas lilledekoori ja voolavaid jooni. Uus stiil vallutas tänu Antonio Gaudile maalikunsti ja rakenduskunstid ka Kataloonias. Pargiansambel ja Casa Güellnedastavad Gaudi tõlgendust juugendstiilist, samuti nagu tema teised meistritööd Barcelonas. Astorga jaoks Leoni lähedal kavandas ta 1887. aastal piiskopilossi. Stiililt oli see äärmiselt omavoliline segu gootikast ja art nouveau`st. Sel ajal oli ta juba neljandat aastat tegev Templo de la Sagrada Familia ehitamisega. Kirik seisab Carrer de Sardenyal ning on tänase päevani ehitusplats ning suuremast
1878. aastallõpetasAntonioGaudiTècnica Superior d'Arquitectura de Barcelona (ETSAB) ülikooli ning sai endale arhitekti tiitli. Kui seda tiitlit talle välja kirjutati sõnas Elies Rogent i Amat: "Kes teab, kas me andsime selle diplomi praegu välja hullule või geeniusele. Eks aeg näita." ÜlikooliajaloliGaudilolnuddändireputatsioon: tallemeeldishästiriidetuda, viimasemoegakaasaskäianingollaümbritsetudkõrgemaseltskonnaga. Ainuke mis "hea elu" juures Gaudile ei meeldinud, olid uued kingad, kuna ta tundis end neis alati ebamugavalt. Sellepärast pidi uusi kingi alati enne ta vend kandma, et need enam nii jäigad ja ebamugavad ei oleks. 7. juunil 1926. aastal jäi Antonio Gaudi trammi alla. Kuna ta riided olid sellest vahejuhtumis määrdunud ja räbaldunud, siis keeldusid taksojuhid teda sõidutamast, kartes, et ta pole suuteline neile tasuma. Lõpuks viidi Gaudi siiski haiglasse. Kuna keegi
Samuti pani ta alguse Guelli pargile, mis ehitati lõpuks park-linnana. Kokkuvõttes töötas Gaudi Barcelonas veel väga paljude objektidega. Õnneks oli Gaudil eriline metseen Don Eusebio Guell, kes lasi Gaudil oma ideid täpselt nii ellu viia, nagu soovis. Guell tutvus Gaudi töödega 1878. aastal ühel maketinäitusel Pariisis. Barcelonasse tagasi pöördudes otsis ta üles nende makettide autori. Sellest hetkest kuni Gaudi surmani olid mehed lahutamatud. Gaudile ei meeldinud eriti kirjutada - oma eluajal avaldas ta ainult ühe artikli, aga ta oli väga jutukas ja eriti armastas ta turistidele seletada Sagrada Familia kontseptsiooni. Ta ei reisinud kunagi eriti ja ei tundnud huvi millegi muu, kui arhitektuuri vastu. Gaudi jäi kuni surmani poissmeheks. Õpilasena jagas ta üürikortereid erinevates kohtades koos oma venna Franciscoga. Gaudi elus oli tähtsal kohal noorepõlve sõber arhitekt Martorelli, kes aitas teda
1874-1879 läbis ta ka sõjaväeteenistuse, samal ajal ülikoolis õppides, kus ta oli teistest hoopis erinev õpilane. Gaudi oli iseseisva iseloomuga - parema meelega õppis ta üksi raamatukogus kui kuulas koos kaasõpilastega loenguid. Antonio Gaudil õnnestus juba noorena paljude suursuguste meistritega koostööd teha: Fontsere käe all disainis ta Ciutadela pargi; Martorelli all õppides laiendas ta oma õpinguid ning uuris tehnikaharu ning selle ekviliibriumi ning seadusi. See avas Gaudile aga hulgaliselt uusi tutvusi ning vaatenurki ning ideid arhitektuuri koha pealt; Punti õpetas talle erinevaid tehnikaid-puutööd, raua tagumist, klaasimist, keraamikat. Antonio Gaudi suri ootamatult 1926. aastal Barcelonas, kus tal oli pooleli kuulsa Sagrada Familia kiriku ehitamine. Temast jäi aga maha palju teisigi kuulsaid ehitisi: Casa Batllo (1905-1907), Casa Mila (1905-1910), Colonia Guell (1908-1915).
annaabi.ee 
