hõlmav streik, keiser Nikolai II nõudis, et rahutused surutaks sõjaväge kasutades maha. 26. veebruaril politsei ja sõjavägi kasutas meeleavaldajate vastu relvi. 27. veebruaril aga keeldusid suurem osa sõjaväelasi elanike vastu jõu kasutamisest ning ühinesid demonstrantidega, vallutasid linna relvalao ning vabastasid poliitvanglast Krestõ poliitvangid. Nikolai II käsul Põhja-, Lääne- ja Kagurinde väeosad suundusid mööda raudteed Petrogradi, kuid streikivad raudteelased Gattsinas ei lasknud Põhjarinde väeosade raudteekoosseise Petrogradi. Nähes olukorra lootusetust lõpetas ka Petrogradi sõjaväeringkonna ülem Habanov vastupanu ning võim linnas läks tekkinud erinevate poliitiliste suunitlustega nõukogudele. Sõjavägede Ülemjuhataja Staabis viibinud ülemjuhataja Nikolai II saatis viimase variandina telegrammid toetuse otsimiseks rinde- ja sõjalaevastike juhatajatele, kuid needki loobusid tema toetamisest, peale mida keiser loobus troonist.
Aleksandri kiriku uhkus on mööbel ja uksed. Uksed on Narova poolt tehtud keskaegse kombe järgi. Ülestõusmise kirikus on uksed veelgi uhkemad nad on seina kumerusega kokku viidud. Enne peasaali ukse kohal oli üks reljeef. Originaal on valmistatud umbes 1400 reljeef kujutab Maarjat inglitega-see oli Eesti Rahva Muuseumi üks eksponaatidest. Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kirikukell valati 1900 Gattsinas ja paigaldati samal aastal. Nii kellal kui ka kuppelvõlvi tipus on säilinud Eestimaa kubermangu vapp. 800 kg kaaluv kell restaureeriti Aleksei Kolpakovi töökojas ja pühitseti 29. mail 2004. Kell asub tornis kaheksandal korrusel.Ka torni teisel korrusel on altar (altarimaal: Maarja sündimine) ja harmoonium. Aleksandri kirik on Eesti kõige suurem pühakoda.(ta on ehitatud mahutama 5000 inimest).Algusus seda ehitati mitte koguduse kirikuks vaid vabriku kirikuks, see pärast
aastatel. Aleksander Kunileid Aleksander Kunileid (õieti Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald- 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks.Kunileid sündis köstriõpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja Friedrich August Saebelmann.Muusikahariduse omandas ta Valgas Cimze seminaris, lõpetades kooli aastal 1868. Ta oli üks I üldlaulupeo juhtidest. Aastatel 18711873 oli Kunileid köster ja kooliõpetaja Peterburis, Gattsinas ja Kolppanas. Aastal 1873 sõitis ta tervise halvenemisel Ukrainasse. Seal töötas ta köster- organistina Poltaava saksa koguduse koolis elu lõpuni. Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni tekstidele. Koorilaulud · "Mu isamaa on minu arm" (sõnad: Lydia Koidula) · "Sind surmani" (sõnad: Lydia Koidula) · "Veel pole kadund kõik" (sõnad: Carl Robert Jakobson) · "Ema ja laps" (sõnad: Carl Robert Jakobson)
Kui aga 11. märtsil (vkj 26. veebruaril) kasutasid politsei ja sõjavägi meeleavaldajate vastu relvi, siis 12. märtsil (vkj 27. veebruaril) keeldus suurem osa sõjaväelasi elanike vastu jõudu kasutamast ning ühines demonstrantidega, vallutas linnas olevad relvalaod ja vabastas Krestõ vanglast poliitvangid. Nikolai II käsul suundusid Põhja-, Lääne- ja Kagurinde väeosad mööda raudteed Petrogradi, kuid streikivad raudteelased Gattsinas ei lasknud Põhjarinde väeosi linna siseneda. Nähes olukorra lootusetust, lõpetas ka Petrogradi sõjaväeringkonna ülem Sergei Habanov vastupanu ja võim läks linnas nõukogudele ning Riigiduumas moodustatud Riigiduuma Ajutisele Komiteele, mille ülesanne oli pealinnas korra tagamine. Bolsevikud ja vasakesseerid moodustasid Petrogradis Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning tekkis pool aastat kestnud Kaksikvõim Venemaal 1917. aastal
dem Leben und auf Stein gezeichnet von E. Hau), mis trükiti 183739 Georg Friedrich Schlateri litograafiatöökojas Põhiliselt on Hau tuntud Moskva, Peterburi ja Gattsina kuulsate ehitiste sisevaadetest tehtud akvarellide järgi. Üldiselt on need tehtud keisripere tellimusel. On teada ka ülsikuid tema maalitud portreid. Moskvas joonistas ta Suurt Kremli lossi ja Nikolai lossi, Peterburis Miikaeli lossi, Talvepaleed ja Ermitaazi, Gattsinas Gattsina paleed. Hau akvarellid tubade sisustusest on valmistatud suure meisterlikkusega: perspektiiv on täpselt paigas ja detailid on väga üksikasjalikult ära joonistatud. Gattsinasse tuli Hau esimest korda 1862 selleks, et teha akvarellid Nikolai I ja Aleksander II kabinettidest. Gattsina akvarellid on hindamatu väärtusega sellepärast, et Teise Maailmasõja ajal põletasid taganevad sakslased lossi maani maha. Loss taastati suures osas Hau akvarellide põhjal.
annaabi.ee 
