umbsoole klapiga. Jämesooles ei ole hatte, kuid näärmeid on palju. Arvukad karikrakud eritavad palju lima,mis teeb rooja libedaks ja kaitseb limaskesta. Funktsioonid- imendumata toiduosade väljutamine Sisaldis-pea kõik imendumatu on kogunenud jämesoolde Mikroorganismid-nad mõjutavad seedetraktis käitumist ja meeleolu. Terves organismis on normaalne soole mikrofloora, kuid haiges organismis on põletikku, kõhulahtisus jne. Gastrokooliline effekt-roojamisvajaduse tekkimine, hommikune tõusmine ja söömine võivad põhjustada sageli jämesoole massperistaltika, mis võib põhjustada roojamisvajadust. 61.Kõhunääre Paiknemine-Kõhunääre asub mao all Endokriinne osa- ehk pankrease aatsinus, eritab pankrease seedenõret Eksokriinne osa- ehk pankrease saar,eritab insuliini ja glükagooni Nõre peamised ensüümid- peptidaasid, lagundavad edasi maos osaliselt lagundatud valke.
toiduosadest, peamiselt süsivesikutest - gaasid väljuvad soolest flatusena - väljaheide e faeces sisaldab palju mikroobe 24 2. defekatasioon ● js-s puuduvad peristaltilised liigutused, mis peensooles on - küllalt pikkade ajavahemike järel viib tugev peristaltiline laine ristikäärsoole sisaldist edasi - see algab toidu saabumisega makku - gastrokooliline refleks ● imikul on defekatsioon reflektoorne, ei allu kontrollile - kui NS on täielikult arenenud, suunatakse venitusest teadaandev närviimpulss teadvusesse - aju surub refleksi alla seni, kuni defekatsioon on võimalik ● sisemine sfinkterlihas on silelihas - ei allu kontrollile ● välimine anaalsfinkter on skeletilihas ja allub tahtele - selle kontroll õpitakse ära u 2.eluaastal
Peristaltiline laine ei haara tavaliselt rohkem, kui 10...20 cm pikkust lõiku. See segab jämesoole sisaldist ja annab jämesoole protsessidele aega. Vastupidine peristaltika soodustab vee ja soolade tagasiimendumist, sest peensoolest tuleb üsna vedel küümus. Roojaga väljub päevas umbes 100...150ml vett. 1...3x päevas tekib massi liikumine e. Holzknechti liikumine, millega haaratakse pikem osa jämesoolest ja suunatakse jämesoole sisaldis sigmasoolde. Gastrokooliline refleks algab 10 minutit peale toidu sisenemist makku, see on kolinergilise iseloomuga. Toidu makku sattumine aktiveerib mao motoorikat ja ka sigmasool saab erutatud korduvate massiliikumistega ja gastrokoolilise refleksiga ning see võib vallandada defekatsiooni. Defektasioonil osaleb pärasoole sisemine ja tahtele alluv väline vöötlihaseline sfinkter. Sisemine sfinkter on silelihaseline ja vegetatiivsele närvisüsteemile allumatu
annaabi.ee 
