kuulnud. Palju olin kuulnud tegelastest ja mind ennast väga huvitas. Lugedes aga elevus vähenes. Mulle tundus, et raamat ainult võitlemisest räägibki. Raamat eriti enam lugema ei kutsunud ja kartsin, et ma seda läbi küll ei saa. Vähehaaval aga harjusin sellega. Hakkasid arenema ka mulle meeldivad teemad nagu näiteks inimeste suhted jne. Raamat muutus mulle jälle huvitavakas. "Kolme musketäri" peategelane, d´Artagnan on gaskoonlasest noormees, kes tahab minna Pariisi. Raamat algabki sellega, kuidas noor d´Artagnan jätab oma isa ja emaga hüvasti,alustades reisi Pariisi härra de Tréville juurde.Ta on vapper, intelligentne, ambitsioonikas ja romantiline, nagu üks kangelane. Tema seiklustel pole otsa ega äärt. On veel mõned tegelased kellest on raamatus palju juttu. Näiteks need kolm musketäri: Athos, Aramis ja Porthos. Athos on kõige tähtsam musketär. Ta on peategelasele kui isa eest
Kolm muskeäri Kolm musketäri on lugu d'Artagnani nimelisest noorest Gaskoonlasest (provints prantsusmaal, sealseid inimesi peetakse eriti temperamentseteks) kelle elu unistus on saada kuninglikuks musketäriks. Kuna ta isa on Musketäride ülema Treville hea sõber, annab isa talle ühel päeval hobuse, mõõga, raha ja soovituskirja ning saadab ta Pariisi, härra Treville juurde. D'Artagnan asub teele, ning peatudes ühes kõrtsis, solvab teda üks võõras. D'Artagnan asub ,,tõelise gaskoonlasena" kohe temaga võitlema ja kaotab
Kolm musketäri A.Dumas 1625.aastal alustas gaskoonlasest noormees nimega d'Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingitusega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville'ile. Meung'I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d'Artagnani hobust pilganud. Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormeest polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja., keegi oli selle ära varastanud. Ning ta teadis seda väga hästi, varas oli kõrtsi omanikuga jutu puhunud. Kuna soovituskirja enam polnud pidi poiss härra de Treville juurde minema ilma selleta. Härra de Treville majja jõudes, leidis end musketäride seltskonnast, kes harjutasid mõõga käsitust trepil ning eeskojas võis kuulda lugusi naistest ja õukonnasündmustest. Kõige elavama rühma keskel seisi kõrgi ilmega muske...
kindlamini lähen ma selles kirjas määratud kohtumisele, mis sind nii väga muretsema paneb.» «Härra otsus on siis ...» «Kõigutamatu, mu sõber; kell üheksa ole siin kasarmus valmis. Tulen sulle siia järele.» Nähes, et pole enam mingit lootust sundida oma peremeest tema ettevõttest loobuma, ohkas Planchet sügavalt ja hakkas harjama kolmandat hobust. D'Artagnan aga, kes oli põhiloomult ettevaatlik poiss, ei läinud koju, vaid siirdus einestama gaskoonlasest preestri juurde, kes nelja sõbra viletsuse päevadel oli neile pakkunud hommikueinet sokolaadiga. XXIV AIAMAJAKE. Kell üheksa oli d'Artagnan kaardiväelaste kasarmus, kust ta eest leidis sõiduvalmis Planchet'. Ka neljas hobune oli kohale jõudnud. Planchet oli varustatud musketi ja püstoliga. D'Artagnanil oli mõõk, lisaks pani ta kaks püstolit vööle, siis istusid mõlemad sadulasse ja lahkusid käratult. Oli kottpime ja keegi ei näinud neid minema sõitvat.