Võivad olla nii sterilised kui fertiilsed. Kui on fertiilsed, on järglastel võimalikud normaalsed (XX ja XY) kromosoomgarnituurid. Vaimselt alaarenenud. Kõrge risk psühhoosidele. Klinefelderi sündroom- Tõenäosus 1/1000, kuid krooniliste alkohoolikute lastel 1/7. Ainult 10% alaareng. Käitumine lastena halb- impulsiivsus, nõrk enesekontroll, raskused suhtlemisel. Suur kasv, vaimsed häired. Need omadused kasvavad antisotsiaalseteks tegudeks. USA-s vanglates neid palju. Sama garnituuriga võib olla väliselt naine. Alates 1968.aastast hakati naistelt nõudma kromosoomtesti. Asi sai algus vene kuulitõukajatest, kes olid küll pealtnäha naised, kuid osa neist ei saanud võistlema Mexico olümpiamängudekele, sest selgus, et nad olid nn.Klinefelderi naised (XXY või XXXY). Algul on nad täiesti poisid, kuid alates murdeeast algavad naiselikud muutused- suurenevad rinnad ja laienevad puusad.
fotosünteesi mehhanismi toimet, aga samuti kaasneva UV-kiirgusekahjulik mõju. Profiili kõige sügavamates osades on valgust liiga vähe ja seega on fotosüntees võimatu vähe produktsiooni. Fotosüntees leiab aset veel rohkem kui 100 meetri sügavusel. Mõne allika järgi Antarktikas 300 m sügavusel. Meres on kõige pindmises kihis rohevetikad (klorofüll neelab punast valgust), siis on pruunvetikad ja kõige sügavamal kasvavad punavetikad (kompenseerivad selle punase spektri osa oma garnituuriga - kromaatiline adaptsioon). Erinevalt eelmistest kinnitub mändvetikas pehmele substraadile. Fotosüntees pole limiteeritud valguse hulgaga. Vähese valgusega 2 järve: 1) obligatoorne 2) eutroofne - produktsioon suurem Toitainete varu määrab vees primaarse produktsiooni vees. Sellel on 3 aspekti: 1)puhtempiiriline aspekt - pärast toitainete lisandumist keskkonda, suureneb netoproduktsioon - toitainetest limiteeritud produktsioon
suspensioon külvatakse klaasile erilistes lamedates kolbides – madratsites. Külvatud rakud moodustavad madratsi pinnal kasvu, mis diploidsete kromosoomidega rakkude puhul on kontakt-inhibeerimisfenomeni tõttu ühekihiline. Tuntumateks primaarkultuurideks on reesusahvide neerukultuur (pRMK) ja inimese loote neerukultuur (pHEK). • Diploidsed rakukultuurid ehk rakutüved. Saadakse normaalse kromosoomide garnituuriga primaarkultuurist. Kindel toitelahuse koostis ja ümberkülvide regulaarsus (50–100) tagavad koekultuuri säilimise. Esindajateks on inimese loote kopsude fibroblastid MRC-5 ja WI-38. • Püsikultuurid ehk rakuliinid koosnevad polüploidsetest rakkudest (üksikute kromosoomide arv raku kohta on suurem kui 2), neid saadakse kasvajakudedest ja võib ümber külvata praktiliselt piiramatu arv kordi. Esindajateks on emakakaela vähi (HeLa)
annaabi.ee 
