Keskaegne Pariis 2 saj. eKr keldi kalurid ja kütid asutasid Seine`ile Cité saarele küla Saart kaitsesid jõgi ja seitse küngast; maa viljakandev Algne nimi Lutetia ld k. raba või soo Esmane mainimine Julius Caesari poolt 52 a. eKr roomlaste garnisonilinn Kuigi linn laienes edaspidi ka jõe vasakule kaldale, ehitati algselt linnamüür ainult ümber saare 486 vallutas Clodovech I linna ning sellest sai Frangi riigi pealinn Pariis Kaubateed jõge pidi: lihtsam ja odavam; võõrad maksid tolle Karolingide valitsemisajal linna tähtsus vähenes, kuna Karl Suur eelistas Aachenit IX saj lõpul viikingite rüüsteretked Kuningas Philippe II Auguste ajal (1180 1223) püstitati uued linnamüürid
rüütelkondadele. Nende juhtida oli kohus ja politsei, luteriusu kirk ja osaliselt ka kool. Nagu Rootsi ajal, olid linnaõigused Tallinnal, Tartul, Narval, Pärnul ja Haapsalul. Säilisid keskaegsed eesõigused ja piirangud, tsunftiseadus, linnaelu juhtusid endiselt raed. Transiitkaubandus kuivas kokku Balti provintside ja Sise-Venemaa vahel olnud tollipiiri tõttu. Tallinnast sai Vene laevastiku tähtis sõjasadam ja garnisonilinn, milles oli sõjaväelasi ning sadama-ja kindlustustöölisi ajuti rohkem kui tsiviilelanikke.Linnaelanike osakaal oli madalam. Sõjas kannatanud Paide, Viljandi ja Rakvere jäid eramõisateks. Ühe suurema uuendusena rajati Eestisse 18. saj hästitoimiv postijaamade ja postimnt võrk, mille ülalpidamine ja korrashoid lasus rüütelkondadel. Eesti 18. sajandi teisel poolel 1760-ndateks aastateks oli Eesti pärisorjuslikue mõisamajanduse areng end ammendanud.
Kohapeal teatab, et on töödega rahul, tagasi koju minnes aga teatab, et tööd tuleb lõpetada. Ametlikult saab Paldiski oma nime 1762. aastal. Paldiski tsiviilelanikkond hakkab ka aja jooksul tekkima. Kui aga sõjasadama ehitustööd lõpetatakse, on 1780. aastatel olnud seda paarsada tsiviilelanikku, 18. sajandi lõpuks umbes 340 inimest. Tsiviilelanike põhitegevuseks oli kalapüük. Veelgi heitlikum saatus oli Tartul. Kord ta oli garnisonilinn, siis jälle mitte. Kõik see, mis oli siin varem olnud, oli hävitatud. 1763. aastal võetakse vastu otsus, et Tartu tuleb uuesti muuta tugevaks garnisonilinnaks. Tsiviilelanikke ei peetud üldse silmas. 1763. alustatakse, 1767. aastal aga tööd taas lõpetatakse, leitakse, et see on liiga kallis. Püssirohukelder rajatakse sel ajal. Riigikohtu maja ehitatakse praegusest veidi madalamana, mõeldud kasarmuna. Kivikantse ei ehitatud, kõik muldbastionid. 1767
annaabi.ee 
