Vastupanu käigus teisaldati või hävitati avalikud kommunistlikud sümbolid nagu punatähed ja Nõukogude vägedele püstitatud mälestusmärgid. Põletati ka kommunistlikke raamatuid. Esile kerkisid spontaansed maakaitseväed. Imre Nagy Ülestõusu lõpp Kokkupõrked ülestõusnute ja Nõukogude vägede vahel kestsid 28. oktoobrini, mil sõlmiti relvarahu. Relvarahu tulemusena taandus enamik Nõukogude vägedest Budapestist 30. oktoobriks Ungari maapiirkondades paiknenud garnisonidesse. Tagajärjed Ungaris Arreteeriti kümneid tuhandeid ungarlasi, kellest 26 000 üle peeti ka kohut. Karistus määrati 22 000 inimesele, neist 13 000 jäeti lühemaks või pikemaks ajaks vangi. Kaalukate tõenditeta küüditati sajad inimesed Nõukogude Liitu. Endise Ungari välisministri Géza Jeszenszky hinnanguil hukati karistuseks 350 inimest. Põgenikena lahkus Ungarist umbes 200 000 inimest Streigid jätkusid 1957. aasta keskpaigani, põhjustades
Sõdimisega rikkaks ei saanud, mistõttu selle ohtliku elukutse valisid need, kel hinge sees hoidmiseks muud võimalust polnud. Kui oma alamate seast mehi ei jätkunud, sõlmisid valitsused lepinguid sõjaliste ettevõtjatega kes värbasid sõdureid teistest maadest. Võga palju palgasõdureid tuli Šveitsist,Šotimaalt ja Saksa vürstiriikidest. Varustamine Varauusaegsed sõjad nõudsid järjest suuremat hulka sõdureid. Suur osa neist paigutati linnade kaitseks garnisonidesse (garnison on ühe asula või ka muudes määratud piirides alaliselt või ajutilselt paiknev väeüksus) nt Rootsil oli 30- aastase sõja lõpul Saksamaal 127 garnisoni. Järjest raskem oli selliseid vägesid varustada toidu ja muu vajalikuga. Nt 60 -tuhande meheline armee tarbis iga päev 45 tonni leiba, 180000 liitrit õlut ja 2500 tonni looma liha. Ehkki armeedega oli kaasas tohutud moonavoorid, oli võimalik kaasa vedada vaid mõne päeva varu. Seetõttu hakati toiduvaru muretsema kohapealt
2.Reduktsioon-majanduslikult 3.Uus sõjaväekorraldus-sõjaliselt(ligi 100 000) - Rootsis-Soomes meesroodude asemele taluroodud ehk teatud arv talusid pidi palkama ühe sõduri, kellele anti oma väike majapidamine - Elukutselise ,,karoliinide" sõjaväe algus · Eesti-LM-l algas vabatahtlik eesti ja läti talupoegade värbamine Baltikuni garnisonidesse 1680ndatel(riigitalupoja staatus võimaldas): - Põhjasõja ajal moodustati Baltikumi talupoegadest mitu väeosa: kohalik maakaitsevägi ja mitmed eestlased said I korda ohvitserideks Läänemere regioon Põhjasõja eelõhtul Rootsi suurriigi oli võimaldanud: A. Oma ressursside maksimaalne ja tõhus ära kasutamine:
Erast Meister. Hakkasid ilmuma taas enamlaste ajalehed ilmuma. Organiseeriti ka Eesti suuremates linnades Punakaardisalku ja saavutati kokkulepped enamlastega. 22. oktoobril moodustati Tallinnas nn Eestima Sõjarevolutsiooni Komitee, mis oligi mõeldud ettevalmistustööde tegemiseks ja riigipöörde otseseks juhtimiseks, kokku 40 liiget, esimeheks enamlane Ivan Rabtsinski. ESRK komissarid saadeti Tallinna garnisonidesse, raudteedesse ja sidekeskustesse - jälgisid tegevust ja kandsid ERSK-le ette, 23. oktoobri õhtul saadeti ka patrullima ja valvesse Punakaardi liikmeid. 25. oktoobri õhtul võtsid ESRK relvastatud väeüksused valve alla kogu Tallinna sidekeskused, relvastatud valved tähtsamate ohvitseride koduuste taha. 26. okt hommikul toodi need samad kõrgemad ohvitserid püssimeeste saatel ESRK komiteesse, nõuti neilt otsustamist, kas annavad ustavusvande uuele valitsusele - kõik andsid vande