Tsandraguptaga, loovutas talle alasid Induse juures ja sai vastutasuks ligi 500 sõjaelevanti. Nüüd koondas Seleukos oma jõud läände. Antigonos kutsus Demetriose Kreekast Aasiasse appi. Otsustavas Ipsose lahingus 301. a .Väike-Aasia keskosas said Antigonos ja Demetrios Lysimachoselt ja Seleukoselt (kelle väge tugevdasid vasthangitud elevandid) hävitavalt lüüa. Antigonos langes ja Demetrios põgenes Egeuse äärde, kus võis loota oma garnisonidele ning laevastikule. Sellega olid realistlikud katsed Aleksandri pärandi ühtsust säilitada luhta läinud. Demetrios jätkas võitlust Kreekas, tõusis pärast Kassandrose surma (297. a.) koguni Makedoonia troonile (294. a.), kuid tõrjuti Lysimachose ja Epeirose kuninga Pyrrhose poolt uuesti võimult (288. a.). Suur osa Kreekast jäi siiki Demetriose võimu alla. 286. a. asus ta Väike-Aasias retkele Seleukose vastu, kuid sõjamehed jooksid viimase poole üle
valmis mõningateks järeleandmisteks. Madalmaade vastupanu kandis ka sõjaline edu. 1574. aastal, kui hispaanlased piirasid Leidenit, avasid hollandlased tammid ning meregöösid pääsesid oma madalatel laevadel linnani piiratutele toitu tooma. Hispaanlased sunniti taganema. Tunnustusena vapralt võidelnud linnale asutasid Hollandi staadid Leideni endisesse kloostrisse ülikooli. 1575. aastal kuulutati Hispaanias välja teine riigipankrott. Madalmaade garnisonidele ei suudetud enam palka maksta ning sõdureist said peagi röövlid, tapjad ja vägistajad. 1576. aastal sõlmisid kõik provintsid Genti patsifikatsiooni, mis nägi ette provintside koostööd Hispaania palgasõdurite vastu. Teistest märksa radikaalsemad olid taas Hollandi ja Zeelandi provintsid, kes 8. novembril 1576 kuulutasid endid Hispaania ülemvõimust suveräänseks ning tunnistasid kalvinismi provintside valitsevaks usundiks. Ühendatud Provintside Vabariik 1578
Riia jäi võtmata. Juuli lõpus 1656 langevad nii Vastselinna kui Kirumpe, venelased on Tartu all. Teel oli vallut ka Kastvere., linna hakatakse ka suurtükkidest pommitama. Linn oli üsna hästi kindlustanud, kuid probleem selles, et tartus oli väga vähe mehi. Katsed saada mehi Eesti ja Liivimaalt juurde ei õnnestunud. Need kes tulid ei pääsenud veene piiramisrõngast läbi. Lgavad läbirääkimised, 12 okt 1656 sõlmitakse Tartu kapitulatsiooni akt. Nähti ette Rootsi garnisonidele antakse luba täisrelvis koos vallasvaraga lahkuda. Ka tartlastele garanteeriti senised privileegid. 1657 a on sõjaasta, ei too endaga kaasa muudatusi. Venelased suudavad hõivatud alasid hoida va Ingverimaa, mis läheb rootsile tagasi. Rüüsteretked ( mülemapoolsed). 1657 taas puhkeb katk, mis laastab kogu aasta, 57 IIp on katku tähe all läinud, 58 alguses hakkab katk vaibuma. Sõjategevus katkeb. 1658 alustatakse rahuläbirääkimisi, 20 dets 1658 sõlmitakse Vallisaare relvarahu
annaabi.ee 
